olla." (lk 214) * "Kõige paremadgi naised pole muud, kui piinajad waimud meeste kaela peal. Kõige mõistlikumatelgi on ikka oma osa narritempusi." (lk 215) 4 "Kindel Eesmärk", sisu: See on raamat talupoja ja mõisniku suhetest. Peategelane on mees nimega Tõnu Konrat (kusjuures, autor Kõrv pole vist päris kindel, millist kirjapilti kasutada - vahel Konrat, siis Kondrat, aga ka Kondrad), kes eesti mõisniku juurest põgenemise järel jõuab elama Riiga, tubli töömehena saab seal rikkaks härraks, kel ka poeg sünnib, eaka ja rikkana, 50ndates eluaastates naaseb Tõnu tagasi Eestimaale, lapsepõlvepaika Alatskivi lähedale mõisamaadele, tänu juhuste kokkulangevusele ostab kättemaksunaudinguga endise mõisniku maad, ning paneb oma poja (mõelge vaid, lihtsa eesti talupoja poja!) mõisniku tütre abikaasaks (""Paruni herra
meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus revans saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat, Molibogat.... Maailma karika finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis veelgi ootamatum N. Liit alistus ka Tsehhoslovakkiale. See aga tähendas, et kogu karjääri jooksul üksnes ühe ametliku tiitlivõistluse kaotanud Platonovil tuli oma kohast loobuda. Lahkus Loor, lakkasid võidud ..... Liidu koondisesse püsima jäämine on sportlaselt alati nõudnud mitte ainult füüsilist ja tehnilist kõrgtaset, vaid ka kohanemisaldist psüühikat. Viljar Loor vastas nendele nõuetele
``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus revans saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat, Molibogat.... Maailma karika finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis veelgi ootamatum N. Liit alistus ka Tsehhoslovakkiale. See aga tähendas, et kogu karjääri jooksul üksnes ühe ametliku tiitlivõistluse kaotanud Platonovil tuli oma kohast loobuda. Lahkus Loor, lakkasid võidud ..... Viljar Looril nagu igal koondislasel oli meeskonnas täita oma kindel roll esimese tempo ründaja koht, s.o madalate (tõusvate) pallide löömine. Tänapäevase ``tööjaotuse`` järgi on
annaabi.ee 
