(16 meest ja 16 naist). · Omadused: Võistlusvarustus Võistluskava Võistlusjärjekord Kvalifikatsioonivõistluste kohustuslik kava Kohtunikud Punktiarvestus RIISTVÕIMLEMINE · Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, mees¬kondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. · Omadused: Naiste ja meeste riistvõimlemise erinevus Individuaalne mitmevõistlus Võistkondlik mitmevõistlus Kohtunikud Raskusastmed · Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn
etnoloogia andmete kokkupanek on keeruline ja nende põhjal tehtavad järeldused jäävad paratamatult vaieldavaks. Me teame väga vähe kind- lat selle kohta, miks tsivilisatsioonid tekkisid ja kuidas see konkreetselt kulges. Igas suhtes rahuldavaid vastuseid pole neile küsimustele seni veel leitud. Arengu üldsuund 13 Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult tasemelt ja ühis- kondlikult positsioonilt enam-vähem võrdsete põlluharijate ja karjakas- vatajate suhteliselt väikestest ja omavahel lõdvalt seotud kogukonda- dest aja jooksul varanduslikult kihistunud ühiskond. Elati varasemast märksa rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juh- timise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured, ilmselt terve kogukonna ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, kuidas rik-
etnoloogia andmete kokkupanek on keeruline ja nende põhjal tehtavad järeldused jäävad paratamatult vaieldavaks. Me teame väga vähe kind- lat selle kohta, miks tsivilisatsioonid tekkisid ja kuidas see konkreetselt kulges. Igas suhtes rahuldavaid vastuseid pole neile küsimustele seni veel leitud. Arengu üldsuund 13 Inimühiskonna arengu käigus kujunes varanduslikult tasemelt ja ühis- kondlikult positsioonilt enam-vähem võrdsete põlluharijate ja karjakas- vatajate suhteliselt väikestest ja omavahel lõdvalt seotud kogukonda- dest aja jooksul varanduslikult kihistunud ühiskond. Elati varasemast märksa rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juh- timise all. Sellest annavad tunnistust arheoloogide leitud rikkad ülikute matusepaigad, kesksed asulakohad ja suured, ilmselt terve kogukonna ühistööna valminud ehitised. Etnoloogia andmetest nähtub, kuidas rik-