Lintfilterpressil pressitakse mudakiht kahe liikuva filtreeriva lindikanga vahele ning vesi filtreerub läbi kangaste. Tsentrifuugis eraldatakse vesi muda tahkest ainest. Muda juhitakse prööleva trumli sisse, milles asuv tigutransportöör lükkab muda trumli koonilisse otsa. Vesi kõrvaldub vastasotsast. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks, anioniitseteks voi mitteioniitseteks. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel külmutades või kuumutades. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Raskmetallisisaldus siiski
kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakul vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Enamasti kasutatakse filterpressid ja tsentrifuugid. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Üldreeglina konditsioneeritakse muda enne tahendamist. Peale muda käitlust veetakse see välja kasutamiseks väetisena. Selleks võib muda laotada põldudele. Raskmetallisisaldus siiski piirab seda
Lintfilterpressil pressitakse mudakiht kahe liikuva filtreeriva lindikanga vahele ning vesi filtreerub läbi kangaste. Tsentrifuugis eraldatakse vesi muda tahkest ainest tsentrifugaaljõu toimel. Muda juhitakse pöörleva trumli sisse, milles asuv tigutransportöör lükkab muda trumli koonilisse otsa. Vesi kõrvaldub vastasotsast. Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Sellise muda veesisaldust on raske vähendada ilma muda konditsioneerimiseta. Üldlevinud on keemiline konditsioneerimine, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Need jagunevad kationiitseteks (positiivse laenguga ioonid), anioniitseteks (negatiivse laenguga ioonid) või mitteioniitseteks (ilma laenguta osakesed). Konditsioneerimiskemikaali valik oleneb muda omadustest ja määratakse katseliselt
annaabi.ee 
