o n-lõpuline nud-partitsiip, nt tuln ‘tulnud’; o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’; Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused: o v ei ole muutunud b-ks; o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’; o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’; o 2-silbiliste noomenite NA tüvi, nt sarvesi ‘sarvesid’; Keskrühm Vigala, Kirbla, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Tori murrakud ning Audru põhjaosa murrak; Kõige enam läänemurdele iseloomulikke jooni. Palju ühist ka keskmurde Põhja-Viljandimaa lääneosa murrakutega; erijooned: o si-lõpuline mitmuse partitiiv, nt pulmasi; Lõunaeestilised jooned: o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’;
süllogismi valemi õige koostamine. Siduge süllogismis esinevad lihtlaused lausemuutujatega. Eksimisi tuleb palju vähem ette, kui seote lausemuutujaga positiivse lause. Nt tingiv väide on kujul ,,Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda". Soovitatav on interpreteerida nii: M metsa raiutakse; L laastud lendavad. Ja tingiv väide ise on siis valemis kujul ¬M ¬L. Tööjuhend · Alustuseks tuleb kontrollida, kas väiksema eeldusena esitatud kategooriline väide esineb ka konditsionaalis. Vajaduse korral tuleb konditsionaali või selle osaväiteid tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. (Tingiv-kategoorilise süllogismi tingivat eeldust nimetatakse tavakohaselt ka suuremaks eelduseks ning kategoorilist eeldust nimetatakse ka väiksemaks eelduseks.) · Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide võimaldab süllogismi koostamist. Tingiv-kategoorilise süllogismiga on tegemist siis, kui väiksem eeldus
süllogismi valemi õige koostamine. Siduge süllogismis esinevad lihtlaused lausemuutujatega. Eksimisi tuleb palju vähem ette, kui seote lausemuutujaga positiivse lause. Nt tingiv väide on kujul „Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda”. Soovitatav on interpreteerida nii: M – metsa raiutakse; L – laastud lendavad. Ja tingiv väide ise on siis valemis kujul ¬M → ¬L. Tööjuhend • Alustuseks tuleb kontrollida, kas väiksema eeldusena esitatud kategooriline väide esineb ka konditsionaalis. Vajaduse korral tuleb konditsionaali või selle osaväiteid tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. (Tingiv-kategoorilise süllogismi tingivat eeldust nimetatakse tavakohaselt ka suuremaks eelduseks ning kategoorilist eeldust nimetatakse ka väiksemaks eelduseks.) • Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide võimaldab süllogismi koostamist. Tingiv-kategoorilise süllogismiga on tegemist siis, kui väiksem eeldus 14
annaabi.ee 
