Toore puidu niiskus on piirides 40...60%. Niiskust mõjutavateks teguriteks on aastaaeg, kasvukoht, puuliik ja iga. Tavaliselt kuivatatakse puitu enne tema kasutamist. Vabas õhus kuivatatud puit sisaldab 20...25% niiskust. Katuse all kuivanud puidu niiskus on 15...20%. Kuivatites võib saada absoluutselt kuiva puitu. 2.8 Puidu kütteväärtus. Puidu kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg puidu täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondenseerumissoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus , MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru on tegemist alumise kütteväärtusegaQ, MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril. Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse
7. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus kalorimeetrilises pommis. Ülemine- ja alumine kütteväärtus. Söe ja õli ekvivalendid. · Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedelkütuse normaal kuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel pommkalorimeetris. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel. · Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet
Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/(1/1+/+1/2), põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus-läbikandetegur sõltub vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. väiksem põlemisproduktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust 18. Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus.Tahke ja vedelkütuse ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg;
Alumine kütteväärtus on 27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine'i rp). ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides keemine, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, Rankine'i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis
Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; Naftama-suut—38-39MJ/kg. Qat=Qüt-2500(9Ht/100+Wt//100)=Qüt- 25(9Ht+Wt). Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse õhukogust, mis on minimaalselt
𝑝 𝑝 Kütuse põlevaine koostis: 𝐶 𝑝 + 𝐻𝑝 + 𝑂𝑝 + 𝑁 𝑝 + 𝑆𝑜 + 𝑆𝑝 = 100% Kütuse orgaanilise aine koostis: 𝐶 𝑜 + 𝐻𝑜 + 𝑂𝑜 + 𝑁 𝑜 + 𝑆𝑜𝑜 = 100% Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg või MJ/m3. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks Qa MJ/kg või MJ/m3 𝑄𝑎 = 𝑄ü − 𝑟 ∗ 𝑀𝐻2𝑂 8,94𝐻 𝑡 𝑊𝑡 𝑄𝑎 = 𝑄ü − 2,44( 100 + 100) 22. Auru parameetrite mõju Rankine’i ringprotsessi termilisele kasutegurile 40. Kütused
.90 250 Kütuse kütteväärtus Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel kalorimeetrilises pommis. Tahke- ja vedelkütuste kütteväärtus määratakse vastavalt standarditele ISO 1928, GOST 147-95, ASTM D 4868. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks Qa: Qa Q ü GH2O r , kus on ühes kilogrammis kütuses oleva vesiniku põlemisest ja niiskuse aurustumisest tekkiva veeauru mass kg ja r on aurumissoojus (r = 2,44 MJ/kg, 25 oC). Qa Qü 0,0244(9 Ht W t ) Praktikas kasutatakse alumist kütteväärtust
annaabi.ee 
