kiirgus pilve alumise pinnale. Teises kastis lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest väiksem kui udu korral. Nähtavus 110 km. ehk vastuvõtjas asub samuti nõgus peegel , äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis Kondensatsioonituumade osatähtsus Nähtavuselt on ta hallikas. Ei tekita mille kohale on asetatud fotokordisti (see tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise Kondensatsioonituumad võivad olla niiskusetunnet ega udu.
Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus. Kondensatsioonituumade ümber kujuneb kondensatsiooni algul nn alg- ehk lähtepiisake, mille edasine suurenemine sõltub piisakeste kui soolalahuse kontsentratsioonist ning piisakese kumerusest. 30) Pilvede tekkeprotsessid - Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon
öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga. Udu õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1km. Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristlikud suurused ja kontsentratsioonid. Osakese tüüp Ligikaudne raadius Osakeste arv cm3-s µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad
kohtades nagu lohkudes, jõgede ja järvede nõgude kohal, soode ja rabade kohal. Udu võib tekida sooja ja niiske õhumassi voolamisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel teel võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht s. o. advektsiooniudu. Niimoodi tekib udu siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Kondensatsiooninähtused õhus ja kondensatsioonituumade osatähtsus: Õus olev veeaur ei kondenseeru lihtsalt veeauru molekulide liitumisel teel nende vastastikkuste kokkupõrkamiste tagajärjel. Nii saaks kondensatsioon toimuda ainult suurt üleküllastuste korral, mida õhus tavaliselt ei esine. Looduses esineb veeaur võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid osakesi nimetatakse kondensatsioonituumadeks
keskmine aastasumma (mm) perioodil 19661985 oli 600700 mm. nii, et lumi teel pilvedest maapinnani ei jõua ära sulada. Suvel seda ei juhtu ja sademed Merega sarnaselt mõjutab oma ümbruse kohakliimat Peipsi järv, väiksemad Eesti jõuavad maapinnale vihmana. järved mõjutavad vähem. Kristallide tekkel on oluline nn. koondumis- ehk kondensatsioonituumade (tolmu) Tähtsad mesokliima kujundajad on ka sademed 10 m kõrguse kasvu annab 1% olemasolu. Seega puhastab tekkiv lumi õhku, tuues tolmu kristallide koostisosana lisasademeid. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem kui teistes piirkondades. Eesti maapinnale. Tolmu puudumisel kristalle ei teki ja allajahtunud udupiisad püsivad pilvena
annaabi.ee 
