Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Kondensatsiooniprotsessid looduses Õhu veeaurusisaldus suureneb Õhutemperatuur langeb 22. Õhuniiskust iseloomustavad suurused. V: suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 23
SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ränidiokasiid tardumisel tekib amorfne mass ehk kvartsklaas. Kvartsi ja kvartsklaasi kasut paljudes UV-seadmetes, ultraheliseadmetes, kvartskellades, laborinõudena, halogeenlampides jm. Saadakse reageerimisel hapnikuga. Metaränihape- on polümeer, n>2, nõrk hape. Ortoränihape on samuti nõrk, väga lahjades lahustes stabiilne, kõrgematel konts.del toimuvad kondensatsiooniprotsessid (molekulmass hakkab suurenema). Ränihapped on vees vähelahustuvad ühendid ja neid võib saada amorfse SiO2 hüdratatsioonil (segamisel veega), leelismetallide silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH lahuses kõrge rõhu all autoklaavis. Naatrium- ja kaaliumsilikaati kasut tehnikas-
10.Pindmine äravool 11.Jõeäravool 12.Mageveevaru 13.Maasseimbumine 14.Põhjaveevaru 15.Põhjaveeäravool 16.Allikad 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine - Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Kondenseerumine - veeauru üleminek vedelasse olekusse ·homogeenne kondenseerumine ·heterogeenne kondenseerumine Kondensatsioonituumad · Aitkeni tuumad r=0,005...0,2 m · Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb Õhutemperatuuri langust põhjustavad tegurid · Adiabaatiline jahtumine õhumassi tõusmisel · Segunemine külmema õhuga · Aluspinna jahtumine efektiivse kiirguse tõttu · (Õhumassi enda kiirguslik jahtumine) · Soe õhk puutub kokku külma aluspinnaga Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks.
tuntumad neist on 4 lihtsamat (lahustuvus 10-3 … 10-4 mol/l): H4SiO4 (H2SiO3)n H2SiO5 H6Si2O7 orto- meta- di- püro- Ränihappeid saadakse amorfse SiO2 lahustamisel vees leelismetallide silikaatidest happe toimel (sadestuvad) räniühendite (näit. klorosilaanide) hüdrolüüsil jt. meetoditega Väga lahjades lahustes (alla 0,01%) on H4SiO4 stabiilne, kõrgematel konts-del → kondensatsiooniprotsessid (molekulmass suureneb) (H2SiO3)n – polümeer, n ≥ 2 Hapetes on Si aatomid seotud O-aatomite ja OH-rühmadega Ränihapete osalisel kuivatamisel → poorne ränihappegeel SiO2 . nH2O (silikageel) – kasut. adsorbendina (kolonn- ja õhukese kihi kromatograafias; kuivatusvahendina, kaitseks niiskuse eest) Silikaadid (ränihapete soolad) – kõige levinumat tüüpi ühendid maakoores: savid, asbest, talk, vilgud, päevakivid jt. (osa silikaate: alumosilikaadid)
annaabi.ee 
