atmosfäärikiirguseks.Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseksTegevkiht pinnase või vee kiht, milles toimuvad ööpäevased ja aastased temperatuuri võnkumised. Maismaal on ta 8-30 m, ookeanis 100-300 m paksune. Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri termilist reziimi. 7. Kondensatsiooninähtused maapinnal: Maapealne kondensatsioon tekib : 1. Aluspinna tugeva efektiivse kiirguse tõttu 1 2. Küllalt niiske õhu kokkupuutel külmema aluspinnaga (maapind, rohi, maapealsed esemed. 3. Allajahtunud veepiiskade sadestumisel ning külmumisl. Kaste-esineb selge või võrdlemiselt vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivsuse
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
gaaside paisumiskoefitsent (1/273) mittehügroskoopsed osakesed. t temperatuur °C Hügrograafid Kondensatsiooninähtused maapinnal · Relatiivne niiskus r õhus Relatiivse niiskuse pidevaks Maapealne kondensatsioon tekib: oleva veeauru rõhu suhe samal registreerimiseks kasutatakse hügrograafi. Aluspinna tugEva efeKtiivse kiirguse
ruutkilomeetreid) ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Õhumassi omadusei ei määra kõik meteoroloogilised elemendid ühteviisi. Näiteks võib õhurõhk olla samas õhumassis väga erinev ja erinevates õhumassides jälle ühesugune. Õhumassi omadusi määravad niisugused meteoroloogilised elemendid, mis jäävad püsima õhu liikumisel: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (Pilved ja udu) vm. Transformatsioon õhumass lahkub oma tekkekohast (füüsikalised omadused hakkavad muutuma) 38) Õhumasside klassifikatsioon TERMODÜNAAMILINE KLASSIFIKATSIOON: - Soojaks nimetatakse niisugust õhumassi, mis liigub soojemast külmemasse keskkonda, seega tavaliselt suurematele laiuskraadidele - külamle alupinnale, kus ta hakkab jahtuma. Võrreldes naaberõhumassidega on temperatuur soojas õhumassis kõrgem.
Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid