atmosfäärikiirguseks.Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseksTegevkiht pinnase või vee kiht, milles toimuvad ööpäevased ja aastased temperatuuri võnkumised. Maismaal on ta 8-30 m, ookeanis 100-300 m paksune. Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri termilist reziimi. 7. Kondensatsiooninähtused maapinnal: Maapealne kondensatsioon tekib : 1. Aluspinna tugeva efektiivse kiirguse tõttu 1 2. Küllalt niiske õhu kokkupuutel külmema aluspinnaga (maapind, rohi, maapealsed esemed. 3. Allajahtunud veepiiskade sadestumisel ning külmumisl. Kaste-esineb selge või võrdlemiselt vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivsuse
energia vood, mis on olulised atmosfääri enetrgiatranspordis ja on atmosfääri dünaamika käivitajad. Veeauru profiil määrab temperatuuri profiili atmosfääris. Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas. Küllastatud veeauru rõhk kasvab temperatuuriga. Ühel ja samal temperatuuril on vee kohal küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe. Järelikult mida jahedam on ilm, seda kuivem on õhk. Kondensatsiooninähtused maapinna lähedal Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Hall valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru sublimatsiooni tagajärjel, kui öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga
gaaside paisumiskoefitsent (1/273) mittehügroskoopsed osakesed. t temperatuur °C Hügrograafid Kondensatsiooninähtused maapinnal · Relatiivne niiskus r õhus Relatiivse niiskuse pidevaks Maapealne kondensatsioon tekib: oleva veeauru rõhu suhe samal registreerimiseks kasutatakse hügrograafi. Aluspinna tugEva efeKtiivse kiirguse
ruutkilomeetreid) ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Õhumassi omadusei ei määra kõik meteoroloogilised elemendid ühteviisi. Näiteks võib õhurõhk olla samas õhumassis väga erinev ja erinevates õhumassides jälle ühesugune. Õhumassi omadusi määravad niisugused meteoroloogilised elemendid, mis jäävad püsima õhu liikumisel: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (Pilved ja udu) vm. Transformatsioon õhumass lahkub oma tekkekohast (füüsikalised omadused hakkavad muutuma) 38) Õhumasside klassifikatsioon TERMODÜNAAMILINE KLASSIFIKATSIOON: - Soojaks nimetatakse niisugust õhumassi, mis liigub soojemast külmemasse keskkonda, seega tavaliselt suurematele laiuskraadidele - külamle alupinnale, kus ta hakkab jahtuma. Võrreldes naaberõhumassidega on temperatuur soojas õhumassis kõrgem.
Õhumassiks nimetatakse suurt, mõningate ühesuguste füüsikaliste omadustega õhu hulka troposfääris, mis võib hõlmata väga suuri maa-alasid ja liigub kooskõlas atmosfääri üldise tsirkulatsiooniga. Horisontaalsed mõõtmed: 2000-3000 km, vertikaalselt ulatub sageli kogu troposfääri. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. Eraldusteks on frondid. Omadused: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri, vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (pilved, udud). Õhumasside liigitus: Geograafiline kus formeerusid, sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumass (soe ja niiske) Troopiline õhumass (soe ja kuiv/niiske) Parasvöötme õhumass (soe/külm ja niiske/kuiv) Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) (külm ja kuiv). Termodünaamiline soe, külm. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid