S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget
S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget
Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/. Plaatkondensaatori mahtuvus- C= 0*S/d. 0- elektriline konstant ehk 8,85*10-¹² F/m Kondensaatorite ühendamine- kui kasutada on mitu kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades kondekad patareideks. Rööpühendus-kogumahtuvus on üksikute kondekate mahtuvuste summa C=C1+C2+..Cn. Jadaühendus-liidetakse kogumahtuvuse leidmiseks mahtuvuste pöördväärtused1/C=1/C1+1/C2+..1/Cn Elektrivälja energia-Laetud kondeka katete vahelises ruumis on elektriväli. Selle välja energia E avaldub kujul E=CU²/2. kuna U=Ed, siis on elektrivälja energia võrdeline ka väljatugevuse ruuduga
katte laengu ja katetevahelise pinge suhe vastassunas. Seega tekib täiendav C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile potentsiaali suhe C=q/. Kondensaatorite laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi ühendamine- kui kasutada on mitu eri osade laadumise (tekivad kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades indutseeritud laengud). Suurust kondekad patareideks. Rööpühendus- nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida laengukandjate liikumise suund suurem on , seda nõrgemaks jääb ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik läbitavus kümne ringis
annaabi.ee 
