selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I. Lenin pidas vaadeldava ajajärgu kõige tabavamaks iseloomustuseks: nüüd on kõik ,,pea peale pöördunud" ja ,,alles kujunemas". ,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik kord, rikas uutest, veel teravamatest vastuoludest. Fedoaalkorra rüpes kujunema hakanud kapitalistlikud suhted ei saanud endale Venemaal vaba arenemisteed. Seepärast kujunes ühiskondlike formatsioonide vahetus pikaajaliseks ja valuliseks protsessiks. Pärisorjuse kaotamine peaasjalikult ainult aadliklassis huve arvestava reformi teel 1861. aastal ei lahendanud maaküsimust. Venemaa demokraatliku ümberkujundamise elulisi vajadusi ei rahuldanud ka teised 60-ndate aastate ebajärjekindlad
8 süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. 2.4 Parteid Parteisi on 5. 1975.aastal asustatud Rahvaliit, mille maailmavaade on konservatiivne kodanlik partei. 1982. aastal asustatud Demokraatlik partei, mille maailmavaade on parempoolne kondanlik partei. 1982. aastal on asustatud ka Demokraatlik ja Sotsiaalne Tsentrum, mille maailmavaade on tsentristlik partei. 1879. aastal asustatud Sotsiaalne Töölispartei, mille maailmavaade on reformistlik tööpartei. 1920 ja 1984. aastatel asustatud Kommunistlik partei, mille maailmavaade on kommunistlik partei. 9 3.Loodus Hispaania on valdavalt tüüpiline vahemeremaa
aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tsartistlik liikumine 1836-1848 (Londoni Tööliste Assotsiatsioon, People's Charter, William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne