Arvatakse, et abivajajaid on Eestis piisavalt ja aitamine jõuab lõpuks igaüheni. Siia võib tuua välja probleemi, et kui isik otseselt abi osutamise või abi mitte osutamise eest ei vastuta, siis sellepärast ka ei muretseta või ei tunta ühisvastutus. Lahenduseks võiks olla vastutuse võtmine teatud isikutele, kellel on olemas töövahendid, raha ja oskused. Teine võimalus on treenida inimesi ühisvastutust tundma. Näiteks võib riigis panna kõigile Eesti kondanikele ühtne vastutus, et kõik abivajajad jõuaksid õigete teenusteni. Võib öelda, et inimese märkamiseks on vaja selleks sobivaid hoiakuid. Kõigepealt, peab üldse teadlik olema abivajajatest ehk märkama. Siiski ainult märkamisest ei piisa ja sinna juurde on vaja tunda empaatiat abivajajate vastu. Empaatia puudumine võib olla Eestisse immigreerunud võõraste rahvuste suhtes. Empaatiat on vähem ka tänapäeva hedonistlikel noortel, keda huvitavad rohkem
Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja kontrolli riigivõimu üle, võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel, üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. 18. Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid
kehtisid oma sisekorras, rooma ei seganud ennast liitlaste siseasjadesse, romlaste sümpaatiad oli selgelt aristokraatlikud, kriitilistes olikordades, kaldusid toetama aristokraatlike ringkondi demokraatlike vastu. Liitlaste põhikohustus, olla poliitiliest lojaalne ja anda oma sõjavägi roomlaste kohustusse. Sõjavägi koosnes peaaegu pooleks. Lisaks liitlastele andsid roomlased leebelt oma kodakondsuse, ennekõike latiinidele ( rahvuskaaslased) , aga ka seda anti erinevalt, mõndadele kondanikele anti täielik rooma kodankondsus, aga enmasti anti seda kas kodakondsus hääleõigusega aga ilma õiguseta pääseda riigiametisse, või teine võimalus anti kodakondsus ilm a hääleõiguseta. Võisid saada osa rooma ager publivast, suur majanduslik privileeg. Kolmas- Rajasid oma kolooniaid( colonia) asundusi, Itaaliasse, hiljem ka väljaspoole. Need Rooma kolooniad on erinevad Kreeka omadest ( olid algusest peale sõltumatut linnriigid) Rooma oma oli
annaabi.ee 
