vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur
võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur
võib ühendada nii rööbiti kui ka jadamisi. Pilet 15.2 Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadused. Valguse peegeldumine ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt ja seda tõestab varjude teke. Valguse levimist iseloomustatakse valguse kiirega. Valguse kiireks nim: valguse levimis suunda. Valguskiired võivad olla paraleelsed, koonduvad või hajuvad. Valguse peegeldumisel eristatakse kahte juhtu.1) Peegeldumine peegelpinnalt 2) Hajuv peegeldus e. Difuusne peegeldus. Kui pinna konaruse mõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad, loetakse pinda peegelpinnaks ja kehtivad peegeldumise seadused. Peegeldumise seadused: 1)Langev kiir, peegeldunid kiir, langemis punkt ja tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. 2) Langemis nurk võrdub peegeldumis nurgaga. Järeldus: langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. Pilet 15.3 Laboratoorne töö: Õhu relatiivse niiskuse määramine. Tabeliga.. Pilet 16.1 Juhi takistuse sõltuvus mõõdetest ja temeratuurist
Kas selline joonisel kujutatud valguskiirte liikumine on võimalik? On küll! Siin kehtib valguse levimise pööratavuse seaduspärasus. Valguse levimine prismas Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguskiir - valgusenergia levimist näitav joon. Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumine - valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. Murdumisseadus - langev kiir,murdunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis. Langemisnurga ja
Sellist tagasilda nimetatakse sõltuva vedrustusega sillaks. Esiveoga autodel on ka tagavedrustus sageli sõltumatu: kumbki tagaratas kinnitub sel juhul eraldi teliku külge, mis on ühendatud vahetult auto kerega. Autode vedrustus Auto vedrustuse hulka kuuluvad vetruvad, suunavad ja summutavad osad. Vetruvad osad on kas keerd-, leht- või väändvedrud. Vetruvate osade hulka kuuluvad ka õhkpadjad. Need leevendavad ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Kui auto sõidab läbi augu või üle konaruse, hakkab kere vedrudel õõtsuma. Korduvate tõugete korral võiks õõtsumine suureneda kuni vedrude läbilöökide ja isegi purunemiseni. Seda väldivad summutavad osad amortisaatorid, mis pärsivad õõtsumise. Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad.
tardlahuseid. Mida plastilisem on materjal, seda suurem on tõenäosus sööbimiseks. Hõõrdetegurit mõjutab pinna mikrokonaruste kõrgus 34 Hõõrdeteguri mehaaniline komponent on tingitud hõõrdepaaride pinnakihi deformatsioonist. Mehaaniline komponent sõltub pinge-deformatsiooni olukorrast. Plastilise deformatsiooni korral hõõrdetegur f def arvutatakse valemiga f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle
annaabi.ee 
