o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud) Kokkupuutev pind on väiksem, libiseb hästi pind on suurem, libiseb halvemini Kokkupuutev pind on väiksem kokkupuutev pind on suurem, libiseb halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1. Deformatsioon on elastne kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 2
6.Mis on keha kaal? Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu. *tähis on P *ühik 1N *kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga 7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)? Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati
Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. negatiivne enne päikese loojangut(-30min,1h) Atmosf pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne täiesti kuiva õhu korral võrdub küllatusvajak veeauru vertikaalne tasakaal- maa raskusväljas peaksid segamine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, max rõhuga antud temp. *Kastepunkt- temp, mille juures raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine
aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk, muutub hõredamaks ja kergemaks ning tõuseb ülespoole. Kõrvalt voolab asemele külmemat õhku nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi. 3)Turbulentne õhusegamine turbulentsiks nimetatakse õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO2. 5)Vee auramine maapin nalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine.
pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 – 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 – 25%. Summaarne kiirgus – otse ja nimetatakse õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, hajukiirguse summa. Aurumine – selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus – seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades mõjutab tugevalt õhuniiskus
üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel. 1 ) molekulaarne soojusjuhtivus: soojust antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga väike ning sel teel soojeneb aluspinna kohal väga õhuke kiht. 2) turbulentne õhu segunemine: turbulentsiks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis. 3) maa pikalaineline kiirgus: seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO 2. 5) aurumine maapinnalt: koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, aur varjatud soojuse näol, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku. 6) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine. Tähtsamad nendest protsessidest: turbulentne segunemine, pikalaineline kiirgus, aurumine ja konvektsioon. Pilet nr
- Konvektsioonivoolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi - Turbulentne õhu segamine Turbulentsiks nimetatakse väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne segunemine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis (temperatuuri vertikaalne gradient) - Maa pikalaineline kiirgus seda neelavad tugevasti õhus olevad veeaur ja süsihappegaas - Vee auramine maapinnalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol; auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku - Advektsioon - ehk õhumasside horisontaalne liikumine
luuletuste vahel. II perioodi luulet on peetud kõige küpsemaks. Kõige tuntumaks saanud isamaaluule abil, näeb reaalset Eestit. Muret teeb kuidas vaimne elu hääbub Eestis, kohati samastab end isamaaga. Luulesse tuleb sisse ka võitlus moment, need ei ole Liivi tugevamad katsetused. Rõhutab ka isamaale truuks jäämist. Otsesõnu ka välja ütelnud, et mingu või aasta tuhandeid, aga kunagi saab olema ka Eesti oma riik. Isamaaluule vorm konarlikum, kordus motiiv, isamaaluule loomingu tipp, vormiliselt loodus etem. Armastusluule domineeriv I perioodil, emale pühendatud luuletused lihtsad, aga mõjuvad. Nukra tooniga, sisse kirjutatud surma teema. "Üks laevuke". Kõige traagilisem luule on autobiograafiline luule, see on eelkõige mõttepäevik, toob välja teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast, ei ole tunnustust vaja, arvab, et pööratakse liiga palju tähelepanu. Üheks läbiavaks teemaks surm
annaabi.ee 
