,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
" Samal päeval saabus Eestisse A. Zdanov, kes moodustas uue valitsuse. Nõukogude väed okupeerivad Eesti. Eesti Kaitseliidult korjati relvad ära. See oli Eesti annekteerimine. 21.06.1940 korraldati Zdanovi käsul töörahva demonstratsioone Eesti linnades. Samal päeval moodustati jällegi uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus, siseminister Karl Säre (langes sõja käiguds Sakslaste kätte ja andis välja Eestisse jäänud komunistid), kus ei olnud mitte ühtegi kommunisti. Presidendiks jäi endiselt Konstantin Päts. Viimane kirjutas alla kõigile määrustele, mille venelased talle ette andsid. Kõige rängema vea tegi Päts, kui seadustas uue valitsuse. Uue valitsuse ministreid hakati hiljem kutsuma "juuni kommunistideks." Haridusminister oli Johannes Semper. Juuni pööre - Tallinnas 21.06.1940 liikusid demonstrandid toompeale ja kadriorgu ülevõtma valitsus asutusi
reformida ja majandust korraldada. Kommunistid läksid Lõuna-Hiina mägedesse ja kuulutasid seal välja Hiina Nõukogude Vabariigi. Seda mägedess asumist nimetatakse looderetkeks. Hukkus palju kommuniste. 130'000 alustajast jäi ellu 20'000. Mao sai Komunistliku Partei kindlaks liidriks. 1931 - Jaapan vallutas Mandzuria. Teravnes olukord kommunistide ja vabariiklaste vahel. 1937 - Jaapan tungis Hiinale kallale. Kaitseks Jaapani invasiooni eest kaevasid Hiinsaled koopad, kuhu ennast peitsid. Komunistid hakkasid Chang Kaishekiga koostööd tegema. Kommunistid pidasid partisseani sõda. Edukalt. Peale II maailmasõda sõlmiti suurriikide survel Chang Kaisheki ja Mao vahel vaherahu. Kuid see lagunes peagi. Kompartei kogus peale II maailmasõda jõudu. USA hakkas Hiinat abistama, kuid mitte kommuniste vaid natsionaliste. 1946-1949 - Hiinas jälle kodusõda. Rahvuslastel oli alguses edu. Suurimas lahingus hukkus ½ miljonit rahvuslast. Lõpuks natsionalistid alistusid, punaarmee ülekaalu tõttu
annaabi.ee 
