Raamat jutustab ühest naisega seotud seiklusest, kus üks tüdruk teda väga armastab, aga don Juan jätab ta maha. Tüdrukul on kaks venda, kes lähevad don Juani otsima, et talle kätte maksta. Kuna üks vendadest polnud don Juani varem näinud ja don Juan päästab tolle elu, siis too vend jääb talle tänuvõlglaseks teadmata, et too on tema suurim vaenlane. Teine vend tahab don Juani tappa aga esimene vend ei lase sellel juhtuda. Don Juan põgeneb. Stseen komtuuriga. Lõpuks don Juan hukkub, kukkudes kuristikku. 3. Voltaire kui isiksus ja võitleja omas ajas. Tema valgustuslikud ideed filosoofilises jutustuses ,,Mikromegas". 1694 1778. Luuletaja, näitekirjanik ja prosaist, 90köitelise teostekogu autor, oma ajastu väljapaistvaim filosoof, esimese entsüklopeedia artiklite autoreid. Tal oli loomulikku värsistamisoskust. Isa tahtis, et ta õpiks juurat, kuid ta jättis õpingud pooleli. Kõrgseltskonnas oli ta kui meelelahutaja, narr
,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed Ta ei hoolinud kiriku dogmadest Suhtumine aadlikesse: * Uhked (mõnikord põhjendamatu) * Ausad/autunne komtuuriga söömine; 3.vaatuses don Carlose päästmine * Viisakus Dimanche (võlakaupmees) * Häbitunne (ühiskond tekitab häbitunde) * Suhtumine armastusse armastus on spontaanne, ebaratsionaalne, tuleb ja läheb... Kas don Juan oli positiivne või negatiivne tegelane? Don Juan ei austanud oma isa tänapäevane Don Juan kui positiivne/negatiivne tegelane: * Ei allunud seltskonna/ * Oli alamklassiga ebaviisakas Kas Sganarelle on
iseendale. Tahab Sganarelle põsel olevat pädamaiset puruks torgata. Söövad õhtust. Niipea, kui Sganarelle endale midagi ette tõstab, võtab Ragotin taldriku ning viib selle kiusu pärast minema. Keegi koputab. Näeb Sganarellat ehmunult tagasi tulemas. Sganarella halab, et kuhu peremees end nüüd küll peidab. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Don Juan ja kuju istuvad lauda. Palub Sganarellel ka istuda, ent tal pole enam isu. Kallab viina ning lööb komtuuriga klaase kokku. Kuju kutsub teda homme enda juurde õhtustama. Küsib, et kas tal on julgust selleks. Don Juan lubab tulla. Annab Sganarellele tõrviku. Kuju ütleb oma viimased sõnad, et keda juhib taevas, sellel pole tuld tarvis. VIIES VAATUS (Lava kujutab lagedat välja) ESIMENE STSEEN Don Luis on üliõnnelik, sest tema poeg Don Juan on viimaks mõistusele tulnud. Tunnistab üles, et kuivõrd lapsik ning ambitsioonitu ta vahepeal olnud on. On valmis hakkama nüüdsest oma liha suretama
kõiki asju õiendas, ei olnud siin ka mitte kohane, sest sepp ja tema kolm selli olid kõvad mehemürakad ja mõistsid üksi seda nalja, mida nalja pärast tehti; pealegi seisis sepp vägeva komtuuri ja landmeistri enese kaitse all. Viljandi lossi tarvis tegi ta maksuta tööd, ja mõnel talutaadil kabjarauda või tosin latinaelu vaja oli, siis sai ta neid sepa käest sagedasti. jumalamuidu ja paraja lonksu õlut pealekauba. Kibedal sõjaajal läks ka sepp oma komtuuriga sõtta ja tegi siis vaenlaste pealaed oma alasiks; aga sestsaadik, kui ta oma käsivarre jõudu võõral maal raudriietega ehitud sõjameeste kallal oli proovinud, ei teinud võitlemine poolmetsaliste leedulastega talle enam suurt nalja. «Tappa mõistab iga lurjus,» ütles sepp selle kohta. «Kui kangem nõrgema kallale läheb ja ta maha notib, siis ei ole see kellegi sõdimine, ja mina seda ei salli.» Nõnda oli sepp, ehk küll nime poolest pärisori ja pealegi valjude isandate pärisori,1
annaabi.ee 
