Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke. Alzheimeri tõve kindlat diagnoosi võimaldab ainult histoloogiline uuring ajukoe proovitüki uuring. Diagnoosimisel kasutatakse sageli ka peaaju kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat, kuid antud uuringud ei võimalda kindlat AT diagnoosi. Sageli tehakse patsiendile EEG - aju elektrilise aktiivsuse uuring, mis AT puhul näitab nö. ajutegevuse aeglustumist. Ravivõimalused Parandavat või profülaktilist ravi pole, kuid praegu kasutusel olevate ravimitega saab sümptomeid leevendada. Selleks kasutatakse peamiselt ravimeid, mis võtavad ära rahutuse, ärevuse ja pidurdavad mõnevõrra haiguse süvenemist - rahusteid, antidepressante
Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes. Neeruvähki esineb enamasti üle 40 aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega. Neeruvähi tavalisteks sümptomiteks verikusesus, seljavalu, kombatav ehk palpeeritav mass kõhus. Üldnähtudeks kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus (Lane jt 2015). Haigus oli diagnoositud 2017. aastal augusti lõpus. Patsient pöördus haiglasse alaseljas püsiva valu tõttu. Patsiendile tehti kompuutertomograafiat kontrastainega, kus oli avastatud täpsustamata neerukasvaja. Raviks oli määratud laparoskoopiline terve neeru eemaldamine ehk laparoskoopiline radikaalne nefrektoomia. Haiglasse tulles 26.09.2017 patsiendil kaebuseks suruv alaseljavalu. 4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 26.09.2017 oli teostatud EKG, võetud vere- ja uriinianalüüsid.
(Altraja jt 2010). Sõltumata vähi vormist on üldjuhul sümptomid sarnased. Varajases staadiumis puuduvad kasvaja sümptomid. Tavalisteks sümptomiteks on alguses kuiv, hiljem märk köha, rögaeritus, subfebriilne temperatuur, valud rindkeres, hääle muutused, väsimus, nõrkus, isutus (Labotkin 2002). Diagnoosimisel kasutatakse röntgenuuringut, röga ja pleuravedeliku tütoloogilist uuringut ning vajadusel kompuutertomograafiat. Kasvaja leviku hindamiseks saab teha bronhoskoopia (Labotkin 2002). Ainuke ravivõimalus on kasvaja ning tema levikuteede eemaldamine kirurgiliselt. Radioteraapia annab tulemusi vaid 10% juhtudest ning kemoteraapia iseseisva meetodina aitab vaid elukvaliteeti parandada (Labotkin 2002). 21 9. EPIKRIIS Patsient saabus torakaalkirurgia osakonda 19.04.2015 ning lahkus osakonnast 09.05.2015.
(Loogna jt 1989). DIAGNOOSIMINE Selle kasvajaliigi diagnoosimine on lihtne ning kättesaadav. Tegemist on toruja õõnesorganiga, milles oleva kasvaja avastamiseks piisab uuringust optilise toru ehk endoskoobiga. Kui see pole 11 võimalik, siis soolt võib uurida röntgenkontrastainega. Kasvaja levikuulatuse määramiseks kasutatakse kõhuõõne ultraheliuuringut või kompuutertomograafiat (Labotkin 2004). NAHAVÄHK Epidemioloogia Nahavähk on üks sagedasemaid vähivorme maailma valge nahaga elanikkonna hulgas ning nahavähi arv suureneb koos vanusega. Naistel on haigestumus suurem kui meestel, mis on arvatavasti tingitud sellest, et nende nahk on õrnem ja enamasti vähem kaetud. Nii tööl kui majapidamises puutuvad paljud naised kokku mitmesuguste lahustite ja pindaktiivsete ainetega, mis võivad olla nahavähi teket modifitseerivaiks tegureiks
annaabi.ee 
