juga, et ta prkab peaga vastu kaske. Ta tstab silmad les ja ned enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu!" tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti krvast, tema aga raputab pead, kiigutab hlli ning miseb oma laulu. Roheline laik ja aluspkste ning mhkmete varjud kiguvad, vilguvad ta silme ees ja varsti vallutavad jlle tema peaaju. Ta neb jlle pdela poriga kaetud maanteed. Kompsudega inimesed ja varjud on heitnud siruli maha ja magavad kvasti. Neid vaadates tahaks Varka kirglikult magada; mnuga heidaks maha, aga ema Pelageja astub tema krval ja kiirustab teda. Nad mlemad lhevad linna td otsima. "Jumalaprast, andke armuandi!" palub ema vastutulijaid. "Andke jumalaarmu, armulised hrrad!" "Anna laps siia!" vastab talle kellegi tuttav hl. "Anna laps siia!" kordab sama hl, kuid juba pahaselt ning teravalt. "Magad, nurjatu?"
Ka õmblusmaisin võeti kaasa. Lõunapaiku lahkusid nad kodunt ja ei teadnud, kas veel kunagi saavad tagasi.Naabrinaine oli olnud õues ja hüüdnud:,, Kas teil leiba on?", ja tõi neile ühe taluleiva. Veel mitmes talust küsiti, kas neil ikka leiba on kaasas. Oli lumesulamis aeg, tee oli pehme ja aga nad jõudist suure tee äärde, umbes 3,5km nende õuest. Siis tuli veoauto, kus olid juba inimesed peal, ka neid mahutati koos kompsudega peale ja viidi Rakke vallamaja juurde, seal oli palju autosid. Peale lõunat hakkas autode voor liikuma Järv-Jaani poole. Autosid oli 12 või 13. Aga enne videvikku peeti ühel metsavahel voor kinni ja neid lubati metsa minna. Nad käisid muidugi ära ja ronisid jälle auto peale. Tee ääres oli ühe naise venna talu, ta tahtis enda viie aastase poja venna juurde viia, aga ei lubatud. Pimedas hakkasid nad jälle liikuma Tapa raudteejaama poole.
Kui Toora Jookus oli rannas, siis see tähendas kibekiiret tööaega ja lõpuks ka elu. Kui Katrina ja Matt Ruhve saarele jõudsid ja oma kompsud võtsid, siis Matt Ruhve näitas, et need kompsud on paganama rasked, käis selg küürus, et mitte välja näidata, et Katrina oli vaene. Külla jõudes oli elu nagu ikka- lapsed mängisid, naised tegelesid käsitööga. Kotta jõudes vahetab Matt Ruhve oma riided ning lahkub ilma mingite juhiste andmata, jätab Katrina oma kompsudega sinna lihtsalt seisma. Katrina pani kah riided selga ning läks lauta, ta nägi lehmasid kes olid nagu kitsed ning ta puhkes nutma. Pulmad pidid toimuma Katrinal ja Matt Ruhvel aga sügisel, sest siis on kombeks. Pastoraat, kus nad oma nimed kirja said panna asus külast pisut eemal. Ta on piiratud pärnadega ja kivist taraga. Kui kalurid pastoraati läksid, jäävad nad värava taha seisma , võtavad oma mütsid peast ning siluvad oma juukseid. Nad on oma
annaabi.ee 
