Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!’’. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad’’ ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus
neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla
andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla