lõpetada üksnes VÕS § 319 sätestatud korras. Selle kohaselt üürniku pankroti korral võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Kui üürileandja seda ei saa, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Kui võlgnik ja võlausaldaja loovad kokkuleppe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu, on tegemist kompromissiga (PankrS § 178). Kompromissiettepaneku võib teha võlgnik või pankrotihaldur. Kompromissiotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek ja kohus otsustab oma oma määrusega kompromissi kinnitamise 15 päeva jooksul kompromissiotsuse saamisest. Nagu varasemalt mainisin, võivad võlausaldajad otustada ka võlgniku majandustegevust jätkata, ehk ettevõtte saneerida. Eestis reguleerib saneerimisega seonduvaid probleeme saneerimisseadus (SanS). Seaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi
pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandatele isikutele. Pärast pankrotiotsuse tegemist peab haldur võlgniku vara oma valdusesse võtma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu. Kompromissiettepaneku võib teha võlgnik või pankrotihaldur. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek ja kohus otsustab oma määrusega kompromissi kinnitamise. Saneerimine, selle mõiste ja menetlus. Saneerimisnõustaja. Saneerimiskava. Ettevõtte saneerimine on abinõude komplekti rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks.
Aga kompromissi saab teha alles siis, kui nõuded on kaitstud. (Varem see nii ei olnud, ja hakkasid tekkima probleemid libavõlausaldajatega.) Kompromiss on samuti üks tervendamise viise. Kompromissi ettepanek peab sisaldama ka tervendamise kava (kuidas võlgnik kavatseb reaalsees elus kompromissis väljalubatut täita; see peab olema realistlik). 11.2 Kompromissi tegemine ja kinnitamine Kompromissiettepaneku ja tervendamise kava esitamine (esitada võib ka haldur, aga võlgnik peab sellega igal juhul nõus olema). Peamine huvitatu peaks ikkagi olema võlgnik. Haldur vaevalt et ise väga motiveeritud on, kuna tema haldu- ritasud ilmselt oleksid suuremad kui ta võlgniku vara lihtsalt maha müüks. Praktikas ükski kompromiss ilma nõuete vähendamisega reaalne ei ole.
või mitte. 5) Nõuete täieliku rahuldamisega enne jaotusettepaneku kinnitamist. 6) kompromissiga (XIII peatükk). 218. Mis on kompromiss pankrotimenetluses? Kompromiss on võlgniku ja eesõigusnõudeta võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, tehakse võlgniku ettepanekul pankrotimenetluse käigus kas enne või pärast pankroti väljakuulutamist. Enne pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissiettepaneku väljakuulutamise järel võib kohus pankroti välja kuulutada vaid juhul kui on kaalukaid põhjuseid eeldada, et kompromissi ei saavutata. Pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissiettepanek vaadatakse läbi pärast nõuete kaitsmist, kui nõuete kaitsmine toimub. Kompromissi saavutades kuulutatakse see avalikult välja, teostatakse järelvalve halduri poolt ja võlgnik saab tagasi vara valitsemise õiguse. Vara