4. DIESELI RINGPROTSESS Dieseli ringprotsessile on iseloomulik püsirõhuline soojuse sisestamine sisepõlemismootori tööprotsessi. Dieseli ringprotsessi järgi töötavad vähelevinud aeglasekäigulised diiselmootorid. Kui ottomootoris piirab surveastme tõstmist kõrge temperatuur keha komprimeerimiseprotsessi lõpul ja sellega kaasnev kütuse isesüttimine, siis diiselmootori surveaste valitakse just selline, et õhu temperatuur komprimeerimistakti lõpul tõuseks üle kütuse isesüttimistemperatuuri. Säärasesse kuuma keskkonda pritsitakse kütust, järgneb selle isesüttimine ja põlemisoojuse vabanemine. Diiselmootoris põletatakse aeglasemalt põlevaid kütuseid kui ottomootoris, mistõttu võib põlemise mootori silindris lugeda teoreetiliselt isobaarseks protsessiks ja see eeldab põlemise kulgemist üheaegselt kolvi liikumisega alumise surnud seisu poole. [3]
Suurtel pööretel võimaldab hiline sisselaskeklappi sulgemine kasutada ära sissevoolava õhu inertsi. Nn. inertsiefekt tõstab kõvera D kõverale E. Samas avaldab 5 Joonis 2.1- Täitetegurit mõjutavad tegurid. hiline sisselaskeklapi sulgemine negatiivset mõju silindri täituvusele madalatel pööretel, kuna komprimeerimistakti algul surutakse osa küttesegust avatud sisselaskeklapi kaudu silindrist uuesti välaja. Gaaside tagasivool põhjustab kõvera C langemise F- le. Ja viimaks, kasutades ära sisse- ja väljalaskesüsteemis tekkivaid rõhulaineid, paigutub kõver F kõverale G. 3. KÜTUSE KULU JA ERIKULU Mootori ökonoomsust saab hinnata ka kütuse erikuluga (inglise sfc) meil (g) g=(mõõdetud kütusekulu)/võimsus
Pöörispõlemiskambriga mootorid. ääre kaugus kolvi servast kui kolb asub alumises surnud seisus. silindriväliselt, mis algab karburaatoris ja toimub kogu teekonna Eelpõlemiskamber paikneb mootori tsentraalselt silindri kaanes, Neljataktilise mootori arvestustes lubatakse, et õhu komprimeerimine ulatuses karburaatorist silindrisse. Selleks on küllaldaselt aega ja segu kuhu komprimeerimistakti lõpul pihustatakse üheavalisest pihustist algab kolvi alumises surnud seisus , sel juhul a = 0 ja tegelik moodustatakse lähedane ideaalsele. Seetõttu on karburaatormootorite kütus. surveaste võrdub teoreetilise surveastmega . liigõhutegur lähedane ühele Kujult võivad eelkambrid olla silindrilised , sfäärilised või ovaalsed,
suurenemisel tõuseb ka termiline kasutegur. 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess Teiseks kolbmootori tehniliseks lahenduseks on Saksa inseneri Rudolf Dieseli poolt 1897.a. ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis diiselmootoris õhku. Kütuse süütamiseks ei kasutata sundsüüdet, vaid see toimub isesüttimise teel komprimeerimistakti lõpus. Kolbmootori Dieseli ringprotsessis (vt Joonis 5 .42) suunatakse soojus protsessi püsival rõhul. Ideaalne Dieseli ringprotsess koosneb kahest isoentroobist, ühest isobaarist ja ühest isohoorist: õhu isoentroopse komprimeerimise 1 2 on korraldatud nii, et komprimeerimise lõpuks ületaks temperatuur kütuse isesüttimistemperatuuri (600 800ºC); seejärel pritsitakse silindrisse diiselkütust, muud rasket vedelkütust või põlevgaasi, mis süttib; isobaarse
annaabi.ee 
