46. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus. Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 47. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek 48. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 50. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 51
tagastatav. Selline protsess on ideaalne 47. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 48. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek. 49. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 50. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 51. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks 52
soojushulk q2=sT2. 16. Carnot’ pöördringprotsess. Tagastatav Carnot’ pöördringprotsess on kujutatud Ts-diagrammil. Termodünaamiline keha paisub olekust 1 isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T1-st T2-ni. Sellele järgneb isotermne paisumine 4 3, mille käigus antakse kehale üle soojushulk q0, mis on võrdne pindalaga - A43BA. Nüüd tõstetakse keha temperatuur isoentroopse komprimeerimisega 3 2 väärtuseni T1. Sellega luuakse ühtlasi eeldus soojuse ülekandeks termodünaamiliselt kehalt ümbruskeskkonnale. Isotermsel komprimeerimisel 2 1 lahkub kehalt soojushulk q1 =B21AB. Termodünaamika esimese seaduse kohaselt pöördringprotsessis tarbitud töö, mida Ts-diagrammil esindab pindala 12341. Carnot’ pöördringprotsessi jahutustegur ei sõltu termodünaamilise keha omadustest ning suureneb protsessi minimaalse temperatuuri tõustes ja maksimaalse temperatuuri alanedes. 17
vastasmõju puudumisel on termodünaamiline süst. Termodünaamiline keha tuuakse olekust 3 olekusse 1 soojuslikult isoleeritud e. adiabaatne. kahejärgulise komprimeerimisega, kus 3--4 toimub Termodünaamilised süst. jag. veel materjaalselt suletuiks isotermselt ja 4--1 isoentroopselt. Isotermilisel ja avatuiks. Materjaalselt suletud süst. puudub komprimeerimisel jahutajale üleantav soojushulk
Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 –TD II seadus. Carnot’ ringprotsess. Otsene ja pööratud? Kujutan Carnot’ ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt, mis Ts-diag väljendub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2—3. Termodünaamiline keha tuuakse olekust 3 olekusse 1 kahejärgulise komprimeerimisega, kus 3—4 toimub isotermselt ja 4—1 isoentroopselt. Isotermilisel komprimeerimisel jahutajale üleantav soojushulk avaldub diagrammil pindalana q2=B34AB. Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale üleantud soojushulk q2=sT2. Carnot’ rp. termiline kasutegur on c=1-q2/q1=1-T27T1, kus T1 ja T2 on soojusallika ja jahutaja absoluutsed temp 9. Sisepõlemismootorite ringprotsessid.
tehnilistel põhjustel praktiliselt realiseeritav. Seetõttu on Carnot´ringprotsess vaid soojusjõumasinate töö analüüsi lähtekohaks. Kui Carnot´ringprotsessi suunda muuta vastupidiseks, siis nimetatakse seda Carnot´ pöördringprotsessiks. Termodünaamiline keha paisub algolekust adiabaatselt temperatuurini T2, sellele järgneb isotermne paisumine, mille jooksul termodünaamilisele kehale antakse üle soojushulk q2. Adiabaatse komprimeerimisega tõstetakse termodünaamilise keha temperatuur tema algväärtuseni T1. Järgneval isotermilisel komprimeerimisel eemaldatakse kehast soojushulk q1. Vastavalt termodünaamika esimesele seadusele võrdub Carnot´ pöördringprotsessis tarbitud töö protsessi juhitud ja protsessist eemaldatud soojushulkade vahega: -l = q2 q1 Carnot´ pöördringprotsessi vahendusel on võimalik soojust üle kanda madalama
annaabi.ee 
