sattumist loodusesse. Ettevaatlikult eemaldades kütusefiltrit vältida kütuse sattumist silma. Kütuse sattumisel silma pesta silmad veega või spetsaalse silmapuhastus ainega. Kütusefiltrist jääv kütus valada selleks ettenähtud kogumis nõusse. Ja kütuse filter panna ohtlike jäätmete kasti. 18.kompressioni mõõtmine ja järelduse tegemine. Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad. Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec. Niimodi kontrollida kõik silindrid tehes märkmeid iga silindri mõõtme tulemuste kohta.võrrelda neid tehase poolt antud andmetega. Kui kompressioni on vähem kui ettenähtud andmetes tuleb ilmselt ette võtta mootori remont. ( normaalne tulemus on u.- 12 atmosfääri)
kontrollimiseks ja puhastamiseks Mitme astmelistel kompressoritel võivad silindrid olla valmistatud eraldi ja pärast kokku mondeeritud. 4. Silindrkaas Valatakse malmist, võivad olla veega jahutatavad. Omavad uurdeid klappide jaoks. 5. Kompressori kolvid Tandemtüüpi kolvid on 2 või 3 astmelised, valmistatud kas malmist või alumiinium sulamist (kiirekäigulised). Kolvi alumine aste on varustatud nii õli kui ka kompresioonrõngastega. Ülemine aste on varustatud ainult kompresiooni rõngastega, sest paiskõlitusest õli sinna ei sattu. 6. Kolvisõrm Legeeritud terasest tsementeeritud, kasutatakse „ujuvat tüüpi“ või ka fikseeritud 7. Kepsud Kepsud valmistatakse terasest. Kepsusääred võivad olla kas ümara [O], või [I] tala tüüpi.Ülemises peasse on pressitud pronks - või malmpuks, alumisespeas on laagriliuad, millised on ülevalatud babediit 83 ega. 8. Väntvõll Valmistatud süsinikterasest, võib olla kas ühe või mitme vändaline. Väntvõlli
● võtab põlevate gaaside survejõu ja annab selle edasi kepsule (läbi kolvisõrme) ● tõukab töötanud gaasid silindrist välja ● 2 – tak SPM töötab gaasijaotus mehhanismina. Kolb töötab vägarasketes tingimustes st talle mõjuvad suured mehhaanilised ja temperatuurist tekitatud pinged. Kolviehitus kolvipea ( kolvipea ø on väiksem, kui kolvi juhtkeha ø ) kolvi juhtkehe kolvi ülemine põhi kolvirõngaste sooned ( sooned kompresiooni – ja õlirõngaste jaoks) õli kanalid õlirõngaste all kolvisõrme avad ( kuna sõrmeava ümber on kolvil materjali rohkem kui mujal siis, et ärahoida termopaisumisel kinnikiilumist freesitakse materjali sõrmeavade ümber vähemaks) Kolvi ülemine põhi võib kujult olla: sile nõgus kaksiknõgus kumerkolb Kolvi valmistamis materjalid AL ( 3,5 x kergem kui malm kolb)
annaabi.ee 
