autosid, busse, veoautosid, jne. Ma elasin varem suurest maanteest suhteliselt kaugel, ning sealne elu oli palju mõnusam- polnud mingit müra, ega midagi. Probleemiks on siin ka see, et inimesed ei oska oma prügi käidelda. Kõik käesolev visatakse kas maha, või valesse prügikasti. Valesse sellepärast, et on prügikastid, mis on mõeldud paberi- , kile- , pakendite jaoks. Kuid väga vähesed sorteerivad oma prügi. Toris on paljudel oma aiamaad, kuid väga vähesed viivad oma komposteeritava prügi sinna. Kuid kui oma prügi ei sorteerita, siis tuleks ikka sellepeale mõelda, mis saab sellest edasi, kui paned oma prügikoti koos kõige oma prügiga prügikasti. Inimesed peaksid sellele rohkem mõtlema!
saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, peaks viima need lähimasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Patareisid ja akusid võetakse vastu ka bensiinijaamades ja kauplustes tasuta, niiet ei ole raske nei sinna viia, kui käiakse pidevalt poodides nii kui nii. Tavatarbija peaks sorteerima kindlasti eraldi komposteeritava materjali. See on kõige suurem probleem, mis rikub ülejäänud prügi ümbertöötlemist. Pannes biojäätmed segaolmejäätmete mahutisse, muudavad biojäätmed teiste jäätmete taaskasutuse vahel lausa võimatuks. Näiteks märga määrdunud paberit ei saa ümber töödelda. Sorteerimata segaolmejäätmed põhjustavad prügilas nõrgvee teket ja prügilagaasi, eelkõige metaani, millel on osa kasvuhooneefekti tekkimises. Osa inimesi on öelnud, et milleks sorteerida
8 lahenditele. Looduskaitse probleemide lahendamisel tuleb muuta kardinaalselt suhtumist inimesesse, rahasse. Raha on tähtis, Eesti inimene on aga rahast palju tähtsam, olulisem. 9 Kompostimise etapid: • Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb komposteeritava materjaliga • Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). • Kui temperatuur ületab 40 oC, siis hakkavad domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur on vahemikus 40-70 oC, org. aine laguneb kiiresti bakterite (Bacillus), aktinomütseetide (Streptomyces spp., Clostridium, Thermus, Thermoactinomyces spp.) ja seente (Aspergillus, Mucor) vahendusel
arv keskkonnas 3. Toitainete olemasolu tavaliselt N ja P kontsentratsioon 4. Koha hdrogeoloogilised omadused 5. Saasteaine ruumiline jaotumine ja ulatus 6. Biogeokeemilised nitajad hapniku - kontsentratsioon, redokspotentsiaal, CO2, NH4+, NO3 , SO42-, S2-, Fe2+ TAHKETE JTMETE AEROOBNE KITLEMINE E. KOMPOSTIMINE Ligi 95 % majapidamises tekkivatest Kompostimise etapid: jtmetest on mingil viisil uuesti Latentne faas, mikroobipopulatsioon kohaneb kasutatavad. 15-20 % prgilatesse komposteeritava materjaliga toodavast materjalist USA-s Komposti materjal koloniseeritakse mesofiilsete moodustavad puulehed ja muruniitmise jtmed. mikroobidega, temperatuur on vahemikus 10-40 Kompostimine on orgaanilise aine oC, domineerivad bakterid (108-109 rakku g-1). kontrollitud bioloogiline ja keemiline Kui temperatuur letab 40 oC, siis hakkavad lagundamine ja selle protsessi domineerima termofiilsed mikroobid, temperatuur lpptulemuseks on toitaineterikas ja on vahemikus 40-70 oC, org
Hapniku piisav juurdepääs tagatakse põhi- ning tugimaterjalide õige valikuga. Kui kompostimine toimub hapnikuvaeses keskkonnas, hävivad mikroorganismid ning aeroobses keskkonnas toimuvate lagunemisprotsesside asemel käivituvad anaeroobses keskkonnas kulgevad mädanemisprotsessid. Süsihappegaasi asemel hakkab nüüd erituma metaan jt anaeroobses keskkonnas kulgevate reaktsioonide produktid. Piisav õhustatus (hapnikuga varustatus) ning sobiv niiskusrežiim tagatakse ühelt poolt komposteeritava materjali kihitamise teel koredama tugimaterjaliga ning teiselt poolt komposti regulaarse segamisega. Tugimaterjaliks sobib puukoor, hake, oksajäägid, põhk, hekipügamisjäägid jms. Peenestruktuuriline materjal nagu saepuru, peen turvas jm ei sobi komposti tugimaterjaliks eriti hästi. Juhul, kui komposteeritav materjal on väga märg, on tugimaterjalide vajadus väga suur (kuni 2/3 kogu massi mahust); tugimaterjalide hankimine on oluliseks kulukomponendiks komposti omahinnas.
annaabi.ee 
