siduvaid mügarbaktereid liblikõieliste taimede bakterväetisena, et soodustada juuremügarate moodustumist taimedel. Bakterid on väga olulised ka tööstuslike ja olmeheitvete puhastamisel. Kuid mõnedes mikrobioloogilistes protsessides, nagu reovee 7 puhastamisel ja komposteerimisel pole vaja baktereid lisada, sest reovesi ja komposteeritav materjal sisaldavad neid juba piisavalt. Toiduainetööstuses kasutatakse naatriumglutaamat, mida lisatakse kastmepulbritele, pakisuppidele, pajaroogadele jne. Baktereid kasutatakse ka toidupaksendajate ja ensüümide tööstuslikul tootmisel (kreemid, sulatatud juust, majonees). Tööstuse leiavad kasutamist ka bakterite poolt sünteesitavad ensüümid. Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi happeid ja etanooli. Bakterite abil säilitatakse ka toiduaineid
Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime. 3) Hügieniseerumisperiood. Toimub komposti steriliseerumine. 4) Laagerdumine. Toimub komposti lõplik valmimine. Kompostihunnik tuleb suve jooksul 1-3 korda läbi segada (vastavate segamisseadmetega või lihtsalt hanguga ümber tõstes). Kõiki reegleid täites valmib kompost 2-3 kuuga. Põhukompostile lisatakse sõnnikut või nende puudumisel mineraalseid lämmastikväetisi. Komposteeritav materjal tallatakse kinni. PÕHK Põhk väetisena peaks läbima lauda osalt söödana, osalt allapanuna ning tagastatama põllule sõnnikuna. Põhk on enne muldaviimist lagunemata, st. tema lagunemisprotsessid toimuvad mullas. Põhus on C : N 75...100:1, seetõttu võtavad põhku lagundavad mikroorganismid puuduva osa N mullast. Põhk viiakse mulda sügisel. Teda lagundavad mikroorganismid kasutavad mullas olevat vaba N, mis talvega oleks leostunud. Kevadel hakkaksid nad
reaktsioonide produktid. Piisav õhustatus (hapnikuga varustatus) ning sobiv niiskusrežiim tagatakse ühelt poolt komposteeritava materjali kihitamise teel koredama tugimaterjaliga ning teiselt poolt komposti regulaarse segamisega. Tugimaterjaliks sobib puukoor, hake, oksajäägid, põhk, hekipügamisjäägid jms. Peenestruktuuriline materjal nagu saepuru, peen turvas jm ei sobi komposti tugimaterjaliks eriti hästi. Juhul, kui komposteeritav materjal on väga märg, on tugimaterjalide vajadus väga suur (kuni 2/3 kogu massi mahust); tugimaterjalide hankimine on oluliseks kulukomponendiks komposti omahinnas. Kompostimistehnoloogiad On olemas erinevaid kompostimistehnoloogiaid, mida kõige laiemalt võib liigitada 1) väikekompostimiseks 2) tööstuslikuks kompostimiseks. Väikekompostimine toimub valdavalt koduaedades kompostihunnikus või spetsiaalses komposteris.
annaabi.ee 
