Hakati eksperimenteerima: * Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusika taimelavaks. Avangardismi või modernismi alla mõistetakse teoseid, mis olid uuenduslikud aastatel 1945- 1970. 70-80-ndatel arenesid nii Euroopast, kui Ameerikast välja uued voolud: * Minimalism
* Ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga. * Elektrooniliste väljendusvahenditega. * Uute vormidega (hüljati sonaaditsükli-, sonaadi- ja klassikalised vormid). Kuna selliste asjadega tegeldi, siis hakati muusikuid nimetama avangardistideks (Euroopas) ja eksperimentaalmuusikuteks või modernistideks (Ameerikas). Avangardism Avangardne muusika ei kujutanud endast mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus uuenduslikule kompositsioonitehnikale nagu serialism, aleatoorika, pointillism ja elektronmuusika (võisid omavahel kombineeruda ja vastanduda). Avangardismi tekke eeldused: * Tehnika kiire areng (tegi võimalikuks elektronmuusika). * Regulaarsete muusikafestivalide ja heliloojate suvekursuste muutmine uue muusika taimelavaks. Avangardismi või modernismi alla mõistetakse teoseid, mis olid uuenduslikud aastatel 1945-1970. 70-80-ndatel arenesid nii Euroopast, kui Ameerikast välja uued voolud: * Minimalism
II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem.
Peterburis õppis ta ka teooriat ja · Kompositsiooniõpetajana pidas ta väga oluliseks klassikalise muusika tundmist kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. (Bach, Viini klassikud) ja eriti kontrapunktiõpetust. · Pärast konservatooriumi jäi Peterburgi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. · Ei pööranud erilist tähelepanu kaasaegsele kompositsioonitehnikale, kuid suhtus tolleaegsesse muusikasse sallivalt, hinnates nt Ellerit. Väärtustas ka klassikat(nt · Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist, pidas loenguid ja avaldas Bach). ka muusikaarvustusi. 1908. a. korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate
eelkäijaks. Näiteks: Kui ars nova muusikas oli helilooja põhitähelepanu rütmistruktuuridel ja häälte omavaheline kooskõla oli üsna vaba korraldusega, siis Dunstable korrastas väga rangelt just kooskõla. Aluseks olid nüüdsest peamiselt tertsi- ja sekstiintervallid. Dissonantse- sekundit ja septimist- esines harva ja need pidid olema kindlate reeglite järgi ette valmistatud ja lahendatud. See kirjaviis sai aluseks kogu uusaegsele kompositsioonitehnikale, mis põhijoontes käibis 19.sajandi lõpuni. · Uued zanrid 15.-16. Sajandi muusikas 15.sajandi heliloojate loomingus tõusis esiplaanile jälle kirikumuusika (eriti 15.sajandi alguse inglaste loomingus). Just missa põhiosadele kirjutatud muusika, ka terviklikud missatsüklid, polüfoonilised hümnid. (Polüfoonia- mitmehäälsus, kus kõik hääled on omavahel võrdsed). Kõige esinduslikumaks zanriks sai Missa ordinaariumiosade tsükkel
annaabi.ee 
