ajahetkel t=0, N on hulk t ja T on poolestusaeg. Kui panna nt t=T, siis saame N=N /2. Aine hulk N vähneb, kuid ei saa kunagi nulliks. 7. Neutroni avastamine-Rutherfordi järgi oli aatomituuma koostamiseks kaks võimalust: esimene, kus tuum koosneb prootonitest ja elektronidest, kusjuures prootonite arv määrab tuuma massi ning prootonite ja elektronide arvude vahe laengu. Teiseks, alternatiivseks tuumamudeliks oli komposiitmudel, kus lisaks prootoneile kuulusid tuuma koostisse hüpoteetilised neutraalsed osakesed - neutronid. Otsustavaks katseks sai neutronite avastamine J. Chadwick'i poolt 1932. a.; kuid juba 1930. a. oli täheldatud neutroni iseeneslik lagunemine prootoniks ja elektroniks.Nimelt avastasid saksa füüsikud Bothe ja Becker, et berülliumi kiiritamisel alfa-osakestega tekib tugev kiirgus, mis ei allu magnet- ja elektrivälja mõjule
peakvantarv n ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. 21. Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud, virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi. Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid. Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest. Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik) Isotoop on endise stabiilse tuumaga elemendi radioaktiviseerumine mõne primaarselt
peakvantarv n ruumi dimensioon orbitaalne kvantarv l ruumi dimensioon magnetiline kvantarv m ruumi dimensioon spinn (tekib elektroni pöörlemisel ümber oma telje) aja dimensioon => kvant-arvud on neljamõõtmelise aegruumi R4 = (n,l,m,t) koordinaadid, mis märgivad elektroni võnkumise perioodilisust orbiidil. 21. Põhimõisted: Radioaktiivsus, pool-iga, isotoop, tuumajõud, virtuaalsed osakesed, seose-energia, massidefekt, kiirendi. Tuuma komposiitmudel ja koostisosad: prooton, neutron, mesonid, kvargid. Radioaktiivsus on teatud aatomite ja nende isotoopide võime iseeneslikult kiirata ilma, et kiirgusenergia eraldumine neist oleks tingitud aatomivälistest teguritest. Pool-iga on ühe aatomi poolestumiseks kuluv aeg (võimaldab määrata enamike ainete vanuse, sest nende koostises on radioaktiivne süsinik) Isotoop on endise stabiilse tuumaga elemendi radioaktiviseerumine mõne primaarselt
annaabi.ee 
