V dc i Kui V on kontsantne, siis dt dt Seega reaktsioonile aA+bB=dD+eE saame kiiruse väljendada 1 dA 1 d B 1 d D 1 d E r a dt b dt d dt e dt Reaktsiooni kiiruse ühikuteks on tavaliselt mol/(dm3s) või kmol/(m3s) 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Võrrandit, mis kirjeldab reaktsiooni kiiruse r sõltuvust reaktsiooni komponenetide i kontsentratsioonidest ci nimetatakse reaktsiooni kiiruse võrrandiks: r f(c A ,c B ,c D ,c E ,...,c N ) r kA B .... L Ideaalses süsteemis: = kcAcB......cL (1.17) Kiiruse võrrandis on k kiiruskonstant ning , ja on täisarvud või pool täisarvud. Kiiruskontsant k on
protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses protsessis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponenetide summa. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva valjundsignaali arvutamine toimub jargneva valemi alusel: u(k) u(z)*H(z) = y(z) y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. 1.9 Impulss-ja hüppekajad Kui rakendada z-teisendust diskreetaja süsteemi olekuvõrranditele, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid X[k+1]=X[k] + U[k] z zX(z)= X[z] + U[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] z Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest on hõlbus arvutada diskreetsete
dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses protsessis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponenetide summa. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva valjundsignaali arvutamine toimub jargneva valemi alusel: u(k) → u(z)*H(z) = y(z) → y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Impulss- ja hüppekajad- Kui rakendada z-teisendust diskreetaja süsteemi olekuvõrranditele, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid X[k+1]=ФX[k] + ГU[k] →z→zX(z)= ФX[z] + ГU[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] →z→ Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest on
annaabi.ee 
