taha tunnistada, et teine võib petta. Lastel on palju raskem endale neid asju tunnistada. Avalikult kontrollitakse oma käitumist paremini. 22. HOIAK Hoiak on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist
b) illustraatorite vähesus - zestide vähesus. c) kohanemisliigutuste sagedus d) näo mikroliigutused e) silmside Hoiak ...on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: 1) kognitiivsel informatsioonil 2) afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil 3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot.
7. Hoiakud, hoiakute formeerumine, veenmine, efektiivset veenmist mõjutavad tegurid Hoiak on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes. Sellisele hoiakute ühe komponendilisele (ühemtmelisele) vastandub käsitlus, kus hoiakutes tuuakse välja 3 erinevat komponti. Hoiakud baseeruvad 3 erinevat sorti informatsioonil vi on neist välja kujunenud: · kognitiivsel informatsioonil · afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil · informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute formeerumine Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol:
annaabi.ee 
