vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid,
kõrgemal (keskajal tavaliselt kvart, kvint ja oktav – vahedega) Ideaalseteks intervallideks keskajal peetigi kvarit, kvinti ja oktavit. Esimesed kirjalikud näited mitmehäälsest kirikulaulust: Organum on gregooriuselaulu laulmine mitmehäälselt. Algne organum oli parafoonia, greg. koraali meloodiale lisati kvardi või kvindi kaugusel olev paralleelne hääl (sama viisiga) Hiljem jäi greg. koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti Gooti ajastu muusika. Notre-Dame´ i koolkond. Organum saavutas õitsengu Pariisis, kus kujunes välja selle kompositsioonitehnika. Notre-Dame`i katedraliga (valmis ehituse esimene etapp) on seotud ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad. Leoninus (12.saj 2.pool ) lõi 2-häälseid organume Perotinus (12.saj lõpp 13.saj. algus) lõi 3-4 häälseid organume. Greg
sügavamas mõttes, samas kordagi Jeesust konreetselt nimetades. Domineerivad prohvetite ennustused ja mõtisklused. Omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kolmeosaline: ettekuulutused; kannatused, surm ja ülestõusmine; lunastus ja igavene elu. Kanti ette põhiliselt heategevuskontserditel. Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus.", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus
Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal Imitatsiooniline tekst Meloodia Kõige esinduslikum zanr oli missa Suureks mõjutajaks oli inglise muusika John Dunstable Madalmaade stiili otseseim eelkäija Prantsusmaa Ars nova Alusepanija Philippe de Vitry Nimi tuli de Vitry traktaadi ,,Ars nova" järgi Vastandati vanale muusikapõlvkonnale Alus uuele rütmisüsteemile Uued taktimõõdud Isorütmika Komponeeriti missa ordinaariumiosi Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia
Naeruvääristatakse hingelt tühiseid inimesi. Teemad olid ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju. Uueks populaarseks zanriks saavad soololaulud. Uuteks zanrideks said instrumentaal-miniatuuri: Ekspromt-hetke looming, Muusikalised hetked,Rondod,Variatsioonid, Scherzo . Populaarsuse võitsid klaveritsükklid, sümfoonilised poeemid, komponeeriti sümfooniaid, oopereid ning soolokontserte. Lavael jõuavad balletid ja operetid CHOPIN Poola 1810-1849 Teda loetakse nii Poola kui ka prantsuse heliloojaks. Sündis Varssavi lähedal elazowa Wolas. Isa oli prantslane ja ema poolatar. Tema eluteele jätavad sügava jälie 1831, aasta revotsioonilised sündmused Poolas. Ta soovis samuti astuda püssiga parikaadi, kuid sõbrad soovitavad tal Poolast lahkuda, veendumuses, et Chopini saatus on määratud oma rahvast teenida vaid muusikaga
tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale noodijoonele, nagu seda tegi XI sajandil Guido Arezzost. Ulatus ei ole suur, noodijooned tähistavad suhtelisi kõrgusi, võti määrab JO asukoha ja helide pikkused ei ole määratletud. Luteri koraal
kujuned välja õige stiil rändasid palju + kuhu sattusid panid aluse ona koolkonnale Vokaalpolüfoonilised põhijooned kõlaideaal muusikaline kooskõla lähtub tertsi ja sekstintervallist. Initatsiooniline polüfoonia kaanon muusika on seotud tekstiga muusika rütm sõltus tekstist laulev meloodia tundeline, loomulik, kooskõlas hingamisega Muusikazanrid: vaimulikud hümnid magnificat maarja kiidulaul komponeeriti terviklikke missa osi cantus firmus ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris a capella võrdväärsete häältega ansambli polüfoonia, kui mingi hääl puudus asendati see pilliga Üldised tunnused kosmopoliitiline hoiak tänu tihedatele sidemetele valitsuse õukondade vahel Prantsuse, Itaalia ja Inglise vastastikused mõjutused
kordagi Jeesust konreetselt nimetades. Domineerivad prohvetite ennustused ja mõtisklused. Omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Kolmeosaline: ettekuulutused; kannatused, surm ja ülestõusmine; lunastus ja igavene elu. Kanti ette põhiliselt heategevuskontserditel. Üks kuulsamaid orkestrisüite on "Tulevärgimuus.", mis algeslt kuninga nõudl komponeeriti puhlpillidele ja millele Händel hiljem ka keelpilli töötluse tegi. Teine tema kaalukamaid orkestriteoseid on "Veemuus.", mis on kogumik kolmest eri aastal pidulikelele laevasõitudele loodud orkestrisüidist. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. ***oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muus
annaabi.ee 
