-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka
1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga. Endiselt oluline tegelemine folklooriga ja mõjutused sellest. Huvitub just ungari/madjari-, mitte mustlasmuusikast. Kasutab autentseid rahvaviise ja tuletab neist omi meloodiaid. Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele
mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal.
XV saj.) ·partiid komponeeritakse korraga ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond ja tegutsemisaeg on kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa, 15.-16. sajandil. Aluseks võeti Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) 7 Tähtsamad zanrid ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil
mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal.
annaabi.ee 
