· Inkrementaalne ehk järkjärguline parendusplaneerimine · Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess · Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine · Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine 15. Sünoptiline: tugevused - .... Nõrkused takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu. Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid,
Dilemma. Ma elan. Fakt. Ma suren. Usun, kuna näib vastupidi. Kultuur kui inimkooslus peab alluma samadele üldprintsiipidele kui selle üksikosa. Kõlab loogiliselt. Kultuuri entiteediks on plahvatus (Lotman 2001). See on ka selge.1 Hoopis vähem selge on aga plahvatuse elutsükkel, ja võib-olla just siit leian ka võtme käesoleva uurimuse teema avamiseks, mida ma omakorda tajun erakordselt komplitseerituna. Plahvatus, nimelt, dilemma per se, näib mulle protsessina, mille sünni- ja surmahetkede vahe on +/- 0. Kultuur ei ole staatiline nähtus. Dünaamikast tuleneb kultuuri polaarne laetus. Rahu sõda. Niivõrd, kui pidev ja ubikviteetne rahu on võimatu, on võimatu ka pidev ja kõikjalolev sõda. Ja nii edasi. Järelikult on kultuur tsükliline. Herakleitosel oli pooleldi õigus. Plahvatus sünnib hetkel, kui ta liitub kultuuritsükliga; ning sureb hetkel, kui ta muutub
kõikehõlmava, süstemaatilise ja etteprogrammeeritud protsessi kaudu toimuvas planeerimistegevuses, kus eesmärgiks on kõikvõimalikke asjaolude väljaselgitamine igakülgse ja ülevaatlikku analüüsi kaudu. Kõige tavalisem kriitika kõikehõlmava planeerimise vastu on, et see: · takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; · mõjub konserveerivana ja juhib tähelepanu kõrvale ühiskonna erinevatelt probleemsetelt situatsioonidelt; · mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana, takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab `planeerijate eliidi', kes võtab tegeliku võimu (otsustusõiguse) poliitikutelt ja ülejäänud avalikkuselt; · tekitab juurde uusi konflikte; · segab fakte ja väärtusi; · loob hoomamatuid informatsioonihulkasid ja tervikhinnanguid; · takistab novaatorlust. Vastandiks eelpool nimetatud analüütilisele, ratsionaalsele, sünoptilisele
annaabi.ee 
