paistab. sääl särab ja hiilgab maas. Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega. Ja tuhandeks aastaks jääb voogude kohale kaeblema laul: Oh vaikne vesi on sügav ja vaikne igatsus suur- ja igavene rahu, küll see võib olla suur! (,,Kesk sügavat Venemaa metsa") Kriitikud on sellele Haava noorusluule kõige komplitseeritumale kujundile otseseid eeskujusid otsides vihjanud Heine lüürikale. Kuid mitte Heine lootoslilledes aed Gangese kaldal ega tema palmipuust unistav põhjamänd ei ole andnud tõuget luuletuse ,,Kesk sügavat Venemaa metsa" loomiseks, vaid hoopis Haava tookordses töökohas, Peterburi diakonissiasutuse haiglas nähtud inimlikud kannatused ja viletsus. ,,Lained" ja ,,Ristilained". Luuletuskogu ,,Lained" (1906), mis tähistab uut etappi Haava loomingus, on kirjutatud sajandi alguse
suitsetajatele kehtestatud välismõjuks, vähendab nende heaolu rohkem kui mittesuitsetajad kasu saavad, ühinevad suitsetajad ja maksavad mittesuitsetajatele "kompensatsiooni", et mittesuitsetajad lubaksid neil suitsetada. Coase käsitlus eeldab piisavat riigi institutsionaalse raamistiku kvaliteeti, mis on vajalik võimaldamaks viia olukordade koordineerimine, mille puhul traditsioonilisemas käsitluses piisaks riigi autoriteedil põhinevast karistusest ja trahvist, märksa komplitseeritumale suhete selgitamisele turu vahendusel. Kas ja kuivõrd see käsitlusviis on realiseeritav, on omaette küsimus, kuid Coase skeem pakub meile ühtlasi originaalse nägemuse ka turgude ja riigi omavahelisest seotusest.6 **20.Puhta avaliku kauba omadused. Ainult puhastele avalikele kaupadele on omane välistamatus ja konkurentsitu tarbimine. **21.Kaupade klassifikatsioon. Kaks näidet tollikaupadest (ühiskaupadest).
kes siis juhatas sisse orkestri või järgmise soleerija. Sellist stiili saavad endale lubada muidugi vaid väga suured meistrid. Oma printsiibilt jagunevad džässimprovisatsioonid kahte suurde rühma: parafraaslik (orna- mentaalne variatsioon teemale) ja lineaarne (uue meloodialiini loomine). Džässi algaastail oli valitsevaks lihtsam parafraaslik improvisatsiooniprintsiip, mis džässi arenedes taandus järk- järgult, andes koha tunduvalt komplitseeritumale ja esitajalt suuremat meisterlikkust nõudvale lineaarsele improvisatsiooniprintsiibile. Praeguseks on parafraaslik improvisatsioon kasutusel põhiliselt vabamates kompositsioonides, näiteks džässballaadides, kus meloodia kaunistamine mängib endiselt suurt rolli. Eeltoodut kokku võttes võime järeldada, et hoolimata oma teoreetilise pagasi suurest sarna- susest süvamuusikaga, on džäss arenenud küllaltki iseseisvaks muusikaliigiks, millel on nii