Kontrollida õhurõhku rehvides. 4.2. Kontrollimata ja mittekorras oleva auto või haagisega on sõitmine kategooriliselt keelatud. Vedukauto ei tohi vedada korraga rohkem kui kaks haagist. 4.3. Kontrollida, kas autol on tööriista komplekt ja kas see on korras; ilma selleta mitte sõita tööle. Tööriistu hoida tööriistakastis või -paunas. Kontrollida varuratta, tõkiskingade, esmaabi- ja tulekustutusvahendite olemasolu ja komplekteeritust. Kontrollida rehvide survet ning mustri vastavust nõuetele. 4.4. Esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaate peeglid peavad olema puhtad. 4.5. Kui auto (veoki) järelvankri või haakekäru tehnilise seisukorra kontrollimisel (samuti töö ajal) on ilmsiks tulnud rikkeid, teatada sellest viivitamatult töölõigu juhile ja mitte alustada tööd enne kui rikked on kõrvaldatud. 5. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 5.1
Lisaainete puudumine õhus, õhu konditsioneeritus, ventilatsioonisüsteemi toimimine, inimeste rahulolu, hallituse puudumine. 90. Mis iseloomustab ruumiõhu (haige hoone) sündroomi? Peavalu, väsimus, silmade ärritus, pearinglus. 91. Kes määrab ettevõttes esmaabiandjad? Kui ettevõttes ei ole meditsiinitöötajaid siis määrab tegevjuht selle isiku. 92. Kui tihti peab esmaabivahendite eest vastutav isik kontrollima esmaabivahendite olemasolu ja komplekteeritust? Kord kuus. 93. Millise ajavahemiku järel peab tööandja korraldama esmaabiandja täiendkoolitusi? Iga 3 aasta tagant. 94. Keda loetakse elektriohutuse seisukohalt ohuteadlikeks isikuteks? Elektriala inimesed (nende haridus), ohuteadlikud inimesed, keda on instrueerinud elektriala inimesed. 95. Mis on elektriohutus? Elektripaigaldiste ning nendega ühendatud seadmete ohutu kasutamine. Teadmine kuidas käituda juhul kui mingi seade on rikkis. 96
veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal. Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. 6. Kaitsepoliitika Neli olulist valdkonda on: Panustamine NATO ühistesse reageerimisjõududesse, Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi ning osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis eelkõige tähendab, et 2007. jooksul soovime suurendada Scoutspataljoni komplekteeritust; Hakata konkreetselt valmistuma NRF-14 ning EL Põhjala lahingugrupi koosseisus osalemiseks; Arendada edasi õhuturbe teostamiseks vajalikke siseriiklikke võimeid; Esmase enesekaitsevõime arendamine, mis tähendab, et soovime parendada kaitseväe kiirreageerimisvõimet, ning tõsta kaitseväe võimet osutada abi tsiviilstruktuuridele kriisiolukordades. Eeltoodu tähendab eelkõige seda, et peame töötama välja kontseptsiooni KV ja KL
teisaldusasendiks kesksektsiooni ette kolmesektsioonilistel külvikutel ja teineteise vastu kahesektsiooniliste puhul. Külviku tööorganid on külvisekast e punker, külviseade, seemendid, seemnete katmise seadmed, põimkülvikul veel ka väetusseadmed ja mullaharimisorganid või -moodul. 32. Külvikute töövalmendus ja külvamise tehnoloogia. Töövalmendus (tööks ettevalmistamine, töökorda seadmine) hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kontrollida külviku komplekteeritust kõikide osade, detailide ja seadistega ning vajaduse korral lisada puuduvad osad; 2) kontrollida külviku tehnilist seisukorda: eeskätt tööosade ja reguleerseadiste korrasolekut, poltliidete pingutatust, laagrite määritust, lekete puudumist hüdrosüsteemis, õhurõhku rehvides; 3) seatakse külvik nõutud külvisenormile ja seemendid ettenähtud külvisügavusele. Külvikute seadmine külvisenormile toimub soonrulli tööpikkuse ja annustivõlli pöörlemissageduse uutmisega (joonis 5
annaabi.ee 
