Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti Z-diagrammil. Nihke suurus: x=x3- x1=428mm 259mm=169mm. Lainepikkustes: x/ = 169mm/442mm = 0,382 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil arvestades et üks pööre on 0,5 lainepikkust liinis ning märkisime selle punkti Z-diagrammile. 3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine a) Et sobitame paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse Y L diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800 . b) Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X =1.0±jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, mille aktiivtakistus R=1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx
50 / 430 = 0,1163 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil, arvestades et üks pööre = 0,5 lainepikkust liinis ning jälgides nihke suuna liinis ja diagrammis vastavust. Saime 0,5 - 0,1163 = 0,3837 ja märkisime selle Z-diagrammile. 3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine Et sobitatakse paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava juhtivuse YL diagrammil. Vastav juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR liinil ZL vastas 1800. Liikusime punktist YL piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini Z X = 1,0 ± jx, milles konstantne SWR ring lõikub ringiga, millel aktiivtakistus R = 1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks.
4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav (näiv)võimsus. Selleks kasutan tarbija poolt Joule Lenzi seadust S = |i|²Z ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest S = EĪ. ∑ ∑ Starbija = Stootja | ii |2 Zi = ∑ ∑ EiĪi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse korrutades komplekstakistuse voolu mooduli ruuduga: | i |2 Zi = i12(Z1) + i22(Z 2) + i32(Z 3)= ∑ tarbija ∑ i S = = (6,282)² ･(3,76+j5,338)+ (11,120)² ･(5- j3,307) + (16,557)² ･(2 + j3,142) = = 1314.923 + j663.061W = 1472.64 ∠26.75˚ W Elektromotoorjõu allikate poolt genereeritava võimuse saan arvutada järgnevalt: Elektromotoorjõu kompleks korrutada voolu kaaskompleksiga. ∑ tootja ∑ i i
ajalise kuju. Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod on tuntud kui konvolutsiooniteoreem Seosed impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel – Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ teisendusega. Filtri impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema imaginaarosa X kannab aga reaktiivtakistuse (reactance) nime Reaktiivtakistust põhjustavad elektriahelas olevad mahtuvused ja induktiivsused Impedantsi moodul |Z| määrab vahelduvpinge- ja voolu amplituudide suhte ning faas φ näitab faasinihet pinge- ja voolu vahel 72. Klemm, port, multiport
annaabi.ee 
