luhtusid kõigil kolmel, pärandust ei olnud kuskilt oodata ja ka lootustandvad abielukandidaadid ei trüginud iseäralike õdede ukse taha. Nende isa Patrick Brontë pidas armetus Haworthi provintsikolkas maavaimuliku ametit, tema palgast jätkus parasjagu elamiseks. Lõpuks haaras Charlotte initsiatiivi. Kirjutamine kuulus juba tüdrukute lapsepõlvest perekonna lemmiktegevuste hulka. Pikkadel vihmastel õhtutel mõeldi välja lugusid, millest said kiiresti keerulise sündmustiku ja üha komplekssemate tegelastega romaanid. Kirjutati, loeti ette ja vaieldi. Kaminaesisest harrastusest välja kasvanud professionaalne auahnus sai õige sihi alles 1845. aasta sügisel. Charlotte avastas mõned Emily luuletused ja need jätsid talle nii sügava mulje, et ta veenis teisi õdesid ühiselt luulekogu avaldama. Londoni kirjastus, kes oli nõustunud raamatukest trükkima, kui õed osa kulusid kannavad, sai peagi oma autoritelt kirja: "Austatud härrad! Currer,
Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni. Kogelust ravib logopeed. Mida varem raviga alustatakse, seda paremad on tulemused. Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat, mille käigus harjutatakse lapsega kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid. 5 Kokkuvõte Lapse kõne areng on väga individuaalne. Kõnel on täita tähtis osa, ta toetab lapse taju, mälu ja mõtlemise arengut
ebavõrdsust, edendada võrdõiguslikkust ning arvestada naiste ja meeste erinevat staatust, olukorda, huve ja vajadusi kõigi teiste poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel. Praegu töötab ministeeriumidevaheline soolise võrdõiguslikkuse edendamise komisjon välja riiklikku soolise võrdõiguslikkuse arengukava aastani 2008. Tegevuskava saab aluseks erinevate ministeeriumide vahelisele ülesannete jaotusele komplekssemate probleemide lahendamisel ( töö- ja haridusturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, aegunud stereo- tüüpide kaotamine kooliõpikutest, naistevastase vägivallaga võitlemine jms.). Põhirõhk on aga ikkagi teadlikkuse tõstmisel ja koolitamisel. Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4
pinge arendamises ja lühenemises. Kontraktsioon kindlustab organismi lõputult mitmekesise talitluse, alustades keha asendi säilitamisest ruumis ja lõpetades kõige keerukamate liigutusaktidega. 66. Lihase kontraktsioonimehhanism. Lihaste mehaaniline talitlus pinge ja kontraktsioon teostub potentsiaalse keemilise energia arvel, mis vabaneb energiarikaste orgaaniliste ainete lagunemisel. Ainevahetust lihases tema erutumisel iseloomustab keemiliste reaktsioonide keeruline süsteem. Komplekssemate molekulide lagunemisega kaasnevad sünteesiprotsessid, energiarikaste ainete taastumine. Osa neist protsessidest saab toimuda hapniku juuresolekuta, s.o. anaeroobsetes tingimustes. Teine osa keemilistest reaktsioonidest vajab tingimata hapniku osavõttu ja saab seega toimuda üksnes aeroobsetes tingimustes. Nii ühed kui teised reaktsioonid teostuvad bioloogiliste katalüsaatorite, fermentide kaasabil. Nende omavaheline kooskõlastus võimaldab erinevatest allikatest saadavat
jäljendamisest. Kui ei märka ei saa jäljendada. Meelde jätmine lisaks tähelepanu koondumisele mudelile on jäljendamiseks tarvis kujundada seos situatsiooni märguande ja käitumisviisi vahel. Käitumis- või tegevusviiside omandamine võib sageli nõuda teadlikku õppimist. Keerulisema käitumise meeldejätmiseks luuakse sellest üldpilt ja seejärel jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega. Reprodutseerimine – komplekssemate käitumisviiside omandamiseks on sageli vajalik nende praktiseerimine. Praktiseerimisel tuleb kindlustada adekvaatne tagasiside resultaatidelt. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult (algul jäljendatakse ligilähedaselt, siis korrigeeritakse). Motivatsioon – hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed , keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda