Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga teinekord end sirutades suudab ta kaela väga pikaks venitada. KERE - Latte kere on suur, see on kujult ümar ning värvidest jooksevad läbi toonid valgest tumepruunini. Kuigi esialgu tundub ta kere olevat üsna kohmakas, siis tegelikult võib ta seda oma äkiliste liigutustega väänata
Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.). Ka häälitsemine on väga erinev, olenedes koerast, tema meeleolust, olukorrast - ta uriseb, haugub, vingub, ulub jne. Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad.
On teada, et kotikute kuulmine, maitsmine ja nägemine on kõrgelt arenenud, kuid hetkel pole õnnestunud kindlaks teha, mismoodi nad vee all orienteeruvad. Oletatakse, et nad on võimelised eristama üksikute merehoovuste lõhnu ja maitseid. Toitumine. Kotik veedab suurema osa oma elust Vaikse ookeani põhjaosa äärmiselt kalarikastes vetes. Just kalad ongi tema põhitoiduks. Kotikud peavad veel jahti peajalgsetele ja vähilaadsetele. Toidu hankimisel abistavaid neid kompimiskarvad, mis saagi lähenedes vee lainetuse tagajärjel värisema hakkavad. Innaajal käivad emasloomad regulaarselt söömas, naastes kaldale vaid poega imetama. Nende teekonnad vältavad keskmiselt 7-8 päeva ja siis eemalduvad emased kotikud rannikust ainult kuni 160 kilomeetri kaugusele. Vees nad ujuvad, puhkavad ning magavad, kuni nad jõuavad välja toiduküllastesse kohtadesse. Alles siis hakkavad nad jahti pidama.
Karvad kaitsevad looma külma ja niiskuse eest, karvastikus sisalduv õhk tagab organismi termoregulatsiooni. Karvad arenevad embrüonaalselt epidermis. Karv on pikk ja elastne sarvmoodustis, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Karv koosneb juurest ja roodust. Karvarooduks ehk tüvikuks nim nahapinnast esile ulatuvat osa. Karvajuur paikneb nahas kaldu ja on ümbritsetud karvanääpsuga. Looma karvastik koosneb alus- ja pealiskarvastikust. Katte-, harjas-, jõhv-, vill- ja kompimiskarvad. 47. Silm Nägemiselund ehk silm on üks olulisemaid informatsioonikogujaid. Silma ärritamine mitmesuguste valgusallikatega mõjutab nii elundit ennast kui ka kogu organismi Silm koosneb heterogeensetest kudedest. Silmamuna muudab valgusärritused närvierutuseks ning silmalihased võimaldavad silma liigutamist, silmalaud kaitsevad silmamuna ja jaotavad spetsiaalsete näärmete poolt toodetud pisaraid. Paariline nägemiselund, Silmamuna asetseb silmakoopas ja on koduloomadel
annaabi.ee 
