Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kompimisele" - 5 õppematerjali

Kunstiajaloo algmõisted
2
rtf

Kunstiajaloo algmõisted

tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega." Kujutavad kunstid ehk kunstid, mis väljendavad ideid meeltekaemuses (mitte pelga kujutlusvõime ettekujutuste läbi, mida sõnadega ärgitatakse) on kas meeltetõe või meeltepaistvuse kunstid. Esimest nimetatakse plastikaks, teist maalikunstiks. Mõlemad teevad kujud ruumis ideede väljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele, nägemisele ja kompimisele." "Esteetiline idee (arhetüüp, algkuju) on mõlemale kujutlusvõimes aluseks; kuju aga, mis moodustab esteetilise idee väljenduse (ektüüp, järelkuju), antakse kas oma kehalistes mõõtmetes (nagu ese ise eksisteerib) või viisi järgi, kuidas need silmas peegelduvad (oma näivuses [Apparenz] pinnal)". 3.Seinamaal-Paljud iidsed seinamaalid on säilinud Egiptuse hauakambrites (umbes 3150 eKr,Seal on palju erinevaid stiile ja tehnikaid. Tuntuim on ilmselt fresko, mis kasutab vees

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
Merleau Ponty
5
rtf

Merleau Ponty

Modernse kunstiga kokkupuude on nii kauge igapäevasest tajukogemusest, et paneb tahtmatult püüdma näha maailma erinevate nurkade alt. Siinkohal on keha ja kunsti kokkupuude just ihulise psühholoogilis-füüsilise terviku kokkupuude maailmaga, mitte lihtsalt silma ja kunstiteose suhe. Moodne kunst läheb Merleau-Ponty filosoofia raamidest välja, kuna ta ei kujuta sageli seda mida silm näeb, ta kasutab erinevaid materjale, tekste, helisid, kompimisele tuntavaid tekstuure, liikumist jne. Kuid minu meelest on Merleau-Ponty filosoofia piisavalt paindlik, et pakkuda huvitavaid mõttekäike moodsa kunsti analüüsimiseks.

Filosoofia → Filosoofia
11 allalaadimist
Haridus ja koolid iseseisvas eesti
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks võeti lapse kõne areng: alguses häälikud, siis lühemad ja tuntumad sõnad, seejärel lühilaused. Õpitav pakuti kõigepealt meeltele: nähtav nägemisele, kuuldav kuulmisele, kombitav kompimisele. Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised harjutused õigekirja õppimiseks" I-III (1923-1924). 1930.aastal tulid käibele uued kooligrammatikad: M.Meos andis välja kolmeosalise ,,Vaatlusi ja harjutusi"(1929-1931), H.Jänes ning P.Parlo koostasid ,,Eesti keele grammatika ja harjutustiku koolidele"(1935) ning

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
38 allalaadimist
Loote areng-kogu rasedusperiood
15
docx

Loote areng, kogu rasedusperiood

Kõrvad on peaaegu oma kohale liikunud. Keha katab lootevõie. Beebi oskab põtkida, neelata ja magada. Tüdrukul on emakas ja munajuhad moodustunud. Poisil on genitaalid märgata, kuigi ta võib neid ultraheliuuringul peita. Üheksateistkümnes rasedusnädal Moodustuvad jäävhammaste alged. Punavereliblede moodustamiseks talletub raud.Hakkab arenema tunnetuskeskus. Ajus arenevad kindlad kohad maitsmisele, lõhna tundmisele, kuulmisele, nägemisele ja kompimisele. Kahekümnes rasedusnädal Loode on 25 sentimeetrit pikk ja kaalub ligi 300 grammi. Tema liigutused muutuvad jõulisemaks ning neid peaksid nüüd ka esmarasedad tundma. Süda lööb umbes 140 korda minutis. Kõrvad on välja arenenud ning loode kuuleb ema kehahääli. Loode harjutab hingamist, kuigi kopsud pole välja arenenud.Beebi harjutab ka neelamist, mis on seedesüsteemile heaBeebi näeb välja selline, nagu sündides, kuigi

Ühiskond → Perekonnaõpetus
20 allalaadimist
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

Näiteks : "Kalle, loenda, mitu õpilast istub aknapoolses reas". Või "Igale õpilasele on vaja anda 1 vihik. Mitu vihikut tuleb siit virnast võtta?": "Anne, võta siit hunnikust 7 vihikut"; "Mati. anna mulle 3 pliiatsit". Arvule vastava esemete hulga tajumine, loendamisoskuse omandamist kergendab tunduvalt see, kui harjutamisel toetutakse võimalikult erinevatele analüsaatoritele: nägemisele, kuulmisele, kompimisele. Selleks võib kasutada järgmisi võtteid: Käte plaksutamine, kellukese helistamine, vastu lauda koputamine, hüppamine, trampimine, palli viskamine vastu põrandat jne. Seejuures fikseerib/osutab õpetaja igakord sellele, mitu korda sooritati see või teine liigutus, tekitati heli vms (Näit. "Hüppa ühel jalal 4 korda". "Plaksuta 3 korda käsi". Palub lastel öelda, mitu korda tema ise sooritas ühte või teist tegevust. "Mitu korda ma koputasin vastu lauda

Pedagoogika → Eripedagoogika
267 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun