asjassepuutuva kohtuniku jaoks enamasti tegu tagajärgede lahendamisega, võib seda liiki teenistus- likul järelevalvel olla kohtunikkonna jaoks laiemalt ka üldpreventiivne toime. Kohtuniku vastutuse teemal on Eestis hiljaaegu arutletud seoses kohtute seaduse vastuvõtmisega.*5 Ilmselt on igas demokraatlikus riigis soovitud jõuda sellise tasakaalustatud olukorrani, kus oleks vä- listatud sõltumatu õigusemõistmise sobimatu mõjutamine, kuid samas tagatud kohtunike kompetent- sus ja eeskujulik käitumine. Vaidlevate poolte või avalikkuse poolt võib kohtuniku väär toiming kaasa tuua pahameele. Tuleb aga arvestada, et kohtuniku igal otsusel ja teol on autoriteet. Seega valitseb kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini- tud meetmeid ja järelevalvevorme rakendades. Üks võimalik järelevalvevorm on kindlasti ka distsip- linaarmenetlus.
tavad treenimist ja võistlemist erinevatel harrastustasanditel, ning teisest küljest on tagada isiksuse uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise areng, täiustades ja võistlemisega. spordipsühholoo- giliste kompetent- Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng, täiustades spordipsühho- sidega treening- ja loogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi. Spordipsühholoogid ei võistlusprotsessi tegele mitte ainult tippsportlastega, vaid ka laste, eakate, erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu. SPORDIPSÜHHOLOOGIDE ÜLESANDED 1. Nõustamine
Ehitatakse igasuguseid keerukaid süsteeme eesmärgiga luua selline hierarhiline püramiid, mille tippu saavad sattuda üksnes asja tundvad otsustajad. Demokraatia sisaldab palju rituaale, mille sooritamine annaks justkui tunnistust laiade rahva- hulkade osalemisest riigi ja ühiskonna asjade saatuse määramises. Valijatele peab jääma mulje 106 totaalsest osalusest, aga ühiskonna huvides on vaja tegelik otsustamine anda siiski kompetent- sete inimeste, mitte aga rumala massi kätte. Eriti küsitav on referendumite (rahvaküsitluste) korraldamine. Ajaloos on kurbi näiteid, mis võib juhtuda rahva tahte järgimisel. Huupi antud vastused keerulistele küsimustele pole töötav osalusdemokraatia, vaid hoopis osalusdemokraatia simuleerimine. Üsna raske on mää- ratleda seda piiri, mil küsitlus kisub lihtsalt populismiks. Mõnes riigis on referendumid seepärast hoopis keelatud.
annaabi.ee 
