Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike
enamjaolt kaasasündinud ning inimene ei saa just eriti palju nende arendamiseks teha. 2001 aastal viis Fontese personaliotsingu ja konsultatsioonifirma läbi uuringu, kus uuriti Eesti edukaid juhte. Milliseid kompetentse Eesti juhid peamiselt oma töös kasutavad. Kompetentsid eristavad juhte rohkem kui see, kui hästi ta ülikoolis õppis või kui hästi ta oma eriala tunneb või kui kõrge on tema üldine võimekus või intelligentsus. Eesti eduka juhi kompetensi mudel. Meeskonna juhtimine 14% Mõjutamine 11% Saavutusorientatsiooniv 10% Initsiatiiv 9% Koostöö 6% Info hankimine 6% Suhtlemistundlikkus 6% Direktiivsus 5% Äriline oreintatsioon 4% Analüütiline mõtlemine 4% Organisatsiooniteadlikkus 4% Eneseusk 3%
toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks mahukamaid õigusharusid. Tsiviilõigus kasutab autonnoomset meetodit, sets ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid, kui võrdsete subjektide vahelisi. (nt: Võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, äriseadustik,) Tsiviilprotsessiõigus - reguleerib kohtu organite ja protsessi osalist etegevust kodanike
põhiprintsiipidest", mille alusel töötati liikmesriikides välja ja võeti vastu analoogilised määrused. Mingi aja möödudes notariaadi roll NSV Liidu õigussüsteemis kasvas, täiustati protsessuaalset ja materiaalset seadusandlust. 1973.a. 19. Juulil võeti vastu NSV Liidu Riiginotariaadi Seadus. Antud Seadus kajastas norme notariaadi ülesannete ja korralduse kohta NSV Liidus, tegevusprintsiipe, selle kompetensi, notariaaditoimingute üldreegleid jt. Antud seaduse baasi võeti 1974.a. 1. Novembril vastu " Riiginotariaadi Seadus".19 Kuues etapp algas sellega, et 1993. aastal võeti vastu "Vene Föderatsiooni Notariaadiseadusandluse alused" ( ). Kuues etapp on notariaadi taassünni, kujunemise ja arengu etapp. Notariaat tema klassikalisel kujul taastati Vene Föderatsioonis 1993. aastal. "Vene
annaabi.ee 
