struktuuriüksusteks 14. Missioon, visioon ja strateegia – mõisted 2 Missioon kui üldine eesmärk Visioon kui konkreetne nägemus organisatsioonist, mis on unikaalne. Strateegia - kaugema eesmärgi täitmiseks koostatud abinõude süsteem 15. Kompetentsi ja vastustuse mõiste Kompentents – õigused ja võimupiirid ülesande täitmiseks 16. Koht, isikute ja kohtade seostamise viisid Koht on abstraktne isikust tööülesannete kompleks. Objektile orienteeritus ja isikutele orienteeritud. 17. Juhtimislaiuse mõiste ja tegurid, see millest oleneb Mida muutuvamad ja raskemad ülesanded, seda väiksem peab olema juhtimislaius Mida rohkem kohti ja demokraatlikku stiili, seda suurem juhtimislaius 18. Struktuuriorganisatsiooni vormid
objektianalüüs) Talitlusanalüüs – ei vaadelda objekti vaid talitlust Objektianalüüs – vaadeltakse objekti komponente Analüüsi tulemusena võib kujundada ülesannete plokksüsteemi Liigentatakse seni, kuni see osutub mõttetuks Järgnevalt elementaarülesanded sünteesitakse Kompetents ja vastutus o Kompentents – õigused ja võimupiirid ülesande täitmiseks Kompetentsi liigid Otsustamiskompetents – valida tegutsemisalternatiivide vahel o Otsustamiskompetentsi jaotus Tsentraliseeritus – otsused tehakse keskuses e. Tipptasandil Tsentraliseerituse eelised:
(ajakirjanikud, muusikud, nõuandjad, kunstnikud jne), kelle töö tegemise asukoht ei pruugi olla alati samas kohas (nt IT spetsialist - ma ei pea olema otseselt kliendi juures koodi kirjutama). See grupp saab majnduse õitsengust kõige rohkem kasu, sest nad ise toodavad ka kõige rohkem. Tuleviku stsenaariumid: ● Nulltulemusega natsionalism (zero-sum nationalism) - (siin on seltskond kellelt oodatakse kõige vähem, kompentents on väike). “Kas võidan mina või võidavad nemad”. Pikas perspektiivis jätkusuutlik ei ole. ● Kosmopoliitsus - vabaturu idee (pakkuda ükskõik kus, võimalikult odavalt, ükskõik kellele). Tagada oma töötaja heaolu, aga tehes seejuures koostööd teistega. ● Positiivne majanduslik natsionalsm Välismaale tööle siirdumine: Mõjutavad poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Põhjused: “eneseleidmine”, erialane väljakutse, tööpuudus kodus.
6. Võimukorraldus ordu maadel. Mõõgavendade ordu aeg. Ordu kõrgem esindaja väljaspool ja juht siseelus oli ordumeister, kelle tegevus olenes suurel määral teiste ordukaaslaste heakskiidust, olles võrdlemisi piiratud. Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid kindralkapiitli. Teutooni ordu aeg. Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt. Tähtsuselt järjestusid foogtid ja komtuurid: Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Paide (Järva foogt), Pärnu komtuur
annaabi.ee 
