Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine pingeprobleem. Sindi alajaamas pinge 247,42 kV, Paide alajaamas 249,83 kV ja Kiisa alajaamas 258,13 kV. Kõik need on alla lubatava taseme ning vajavad kompenseerimist. Kuna pinged on korrast ära, siis tuleb kompenseerida. Selleks lisati Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivi kompensaator (Joonis 4). Joonis 4. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas, kompensaatoritega 6 Pärast kompensaatorite lisamist on näha jooniselt 4, et pinged on normi piirides. Sindi alajaamas nüüd 319,86 kV, Paide alajaamas 314,90 kV ja Kiisa alajaamas 313,68 kV. Joonis 5. Kõik liinid sees 2.4 Estlink 1 Järgmisena koostatakse uus normaalrežiim (Joonis 6). Lisatakse Estlink 1, mille jaoks ehitatakse uus alajaam Harkusse. Joonis 6. Normaalrežiim Estlink 1-ga
9) Väljalasketoru Turbolaadur Tüüp: aksiaal- turbolaadur Tootja: Napier Mark: 297 Max. pöörete arv: 29500 rpm Max. temperatuur: 650°C Õli rõhk: 2,33- 3,33 bar Kaal: 774 kg 2.3.6 Sisse-ja väljalaskesüsteem 2.3.6.1 Väljalaskesüsteem: Väljalasketorustik on valmistatud spetsiaalsest kuumuskindlast terasest. Torud on omavahel ühendatud flantside ja kompensaatoritega vastavalt vajadusele. Torustiku kast on tehtud roostevaba terasest mis on seest isoleeritud kivivillaga. Väljalaskegaasid kogunevad kollektoris ja need juhitakse turbiini. Väljalaskekollektori torud on isoleeritud soojusisoleerimis materjaliga ja plekiga. Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrist välja töötanud gaasid. 47 Väljalaskekollektor: Väljalaskekollektori torud on kinnitatud peamasina külge. Väljalaskekollektor on valmistatud
justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a h Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega. Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta. Kui õigesti mäletan,siis me seda ei õppinud Aivar/Agu mis see tähendab? Kas õppejõud ütles, et seda ei pea käsitlema. On vastused kontrollitud? 3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine.
annaabi.ee 
