nimetatakse kompassipeilinguks. Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil. +2,0 +2,3 Kompassikurss (KK) nurk kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna vahel. Kompassipeiling (KP) nurk kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel. Kompassiparandus (MK) MK = (±d) + (± ) KK + = MK Kompassikursi (KK) Tõelise kursi (TK) MK + d = TK leidmine leidmine KK + MK = TK TK d = MK TK KK MK = KK -d + MK MK MK KK = - +d TK MK = KK KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub
seosed: MK = KK + MP = KP + Deviatsiooni väärtus määratakse deviatsioonitabelite abil. 0 +2,0 100 -1,5 190 +1,7 280 -2,1 10 +2,3 110 -1,8 200 +1,9 290 -2,5 Kompassikurss (KK) nurk kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna vahel. Kompassipeiling (KP) nurk kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel. Kompassiparandus (MK) MK = (±d) + (± ) KK + = MK MK + d = TK Kompassikursi (KK) Tõelise kursi (TK) leidmine leidmine KK + MK = TK TK d = MK TK KK MK = KK -d + MK KK = MK MK TK MK = KK - +d KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING
Kompassi kaarekodarik on kompassi tähtsaim osa, tema tundklikuim element. Kaarekodarik koosneb magnetnõelte komplektist, ujukist, kübarast ja kraadideks jaotatud kaarekodarikust. Kompassikodariku magnetsüsteem koosneb paarisvõrdsetest magnetnõeltest, mis on paigaldatud sümmeetriliselt kodariku läbimõõdu suhtes. Magnetnõelad asetsevad ujuki alaküljel valgevasest ümbruses. Rumbe õiendatakse valemitega. Tõeline kurss võrdub kompassikursi ja kompassiõiendi algebralise summaga. Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt. Vurrkompass e. gürokompass on elektromehaaniline aparaat, mille töö põhineb kiirelt pöörleva güroskoobi omadusel säilitada muutumatune oma telje suunda ruumis. Gürokompass on töökindel ning talle ei avalda mõju magnetväljad. Gürokompassi õiend on praktiliselt kõigil kurssidel ühesugune ja seda võib
annaabi.ee 
