Seda geenide kokkupuudet nimetatakse gene kissing ehk geenisuudluseks. Selle tagajärjel toimub transkriptsiooniline aktivatsioon, vaigistamine või koekspressioon. Geenisuudlus võib toimuda ühe kromosoomi territooriumi siseselt (cis) või kahe või enama kromosoomi territooriumi geenide vahel (trans). Võib toimuda naaber CT-te piiril, ühe CT silmuse penetratsioonil naaber CT-sse, või mitme erineva CT suurte silmuste interaktsioonil. Mudelid: a) Kompartmentid on juba olemasolevad struktuurid mis sisaldavad molekulaarset masinavärki, mis on pühendunud spetsiifilistele tuumafunktsioonidele. b) Kompartmentid on tekkivad ja kaduvad iseornagiseeruvad üksused – geeni aktivatsiooniga kaasneb vaigistamiskompartmentide likvideerimine, muutused geenipositsioonis ja regulatoorsete kompartmentite iseassambleerumise aktivatsioon. 6
Vee omadused (L, lk 2) Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne
· NB! Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana · Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. · Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik:
annaabi.ee 
