• Funktsioon: väljendanud eemaldumist, lahkumist • Tunnus on säilinud tänapäeva eesti keeles üksikutes kivinenud vormides: kodunt, tagant, üksinda, villand Prolatiiv • Veel üks lms ajalooline kääne. • Funktsioon: liikumistee väljendamine • Tänapäeva eesti keeles prolatiivivorme käändevormideks ei peeta, kuid nende moodustamine on siiski osaliselt produktiivne: • meritsi, maitsi, meilitsi. 22. Võrdlusastmete ajalugu eesti keeles (komparatsioonikategooria) Võrdluskategoorial on kolm liiget - võrdlusastet ehk võrret: algvõrre, keskvõrre ja ülivõrre. Komparatiiv • Tunnus lms algkeeles on olnud -mpA (see on muutunud -mpA > -mpi sõna lõpul; N tukevampi : G tukevamβan) • Komparatiivi tunnus esineb ka mõnes tänapäeva eesti keele pronoomenis: kumb, emb-kumb, mõlemad • Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi
Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga. Adjektiivid jagunevad morfoloogiliselt käänduvateks ja käändumatuteks (viimased on käändekategooria seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Arvsõna – Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: põhi, järg, murd. Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta
Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga. Adjektiive jagunevad morfoloogiliselt käänduvateks ja käändumatuteks (viimased on käändekategooria seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Tähenduse tõttu vaegvõrdelised on järgmised sõnad: a) kus omaduse ülim määr on sisuliselt väljendatud juba algvõrdevormis, nt ülienergiline, uhiuus, tulikuum, teemantkõva, läbimärg, tibatilluke jt; b) pool-, mitte-algulised adjektiivid, nt poolkuiv, mitteadekvaatne; c) aega märkivad omadussõnad, nt pühadeaegne, esmakordne, praegune, tänane jt;
annaabi.ee 
