NOODIKIRI Greogooriuse koraan on sajandeid levinud ja kujunenud suulise kujuna. Tõsisem vajadus noodikirja järele tekkis 8.sajand. Oli seotud Frangi suur riigi kujunemisega ja Karl Suurega. Frangi riigi võimalus ühtlustada liturgilist laulu. Noodikirja näited pärinevad 8-9.sajandist, kui noodimärkidena kasutati neumasid Nõumad - märki,... Helide kogumik 1-4 helist koosnev meloodiaelement 10.sajand võeti kasutusele noodijooned ühest kuni kümne jooneni. 11.sajandil võeti kasutusele kompakne joonesüsteem Guido Arirrost Helikõrgusi kasutavad nii jooned, joonepead, joonevahed. Tänapäeval 5-jooneline 12.sajand ilmusid neumadele neljakandilised noodipead. Silpnimeussed-Guida.a..... Ut,Re,Mi,Fa,Sol,La ILMALIK MUUSIKA Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikuid ei vajanud kirja pandud
Commodo- kõlab armulaulu sakramendi jagamisel Introitus esimene avalaul Ite, Missa Est Minge, missa on lõppenud Noodikirja kujunemine: Neuma- on noodikirja märgid, mida kasutati keskajal gregooriuse koraali meloodia märkimiseks, kirjutati teksti kohale, hiljem noodijoonele 8.saj Esimene noodijoon tuli kasutusele 10.saj., see oli punane. 11.sajandil jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus kompakne noodijoonte süsteem, millele pani aluse Guido Arezzo-> neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed 12.saj ilmusid neumanootidele kandilised noodipead e vandraatneumad; täpsed helikõrgused 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama.
npq Ühtlane jaotus: PJS jaotus, mille tihedusfunktsioon on konstantne. f(x)=c, kui x[a,b] ja f(x)=0 mujal. c=1/(b-a) (tuleneb tihetusf-ni omadusest). Jaotusf-n F(x)=(x-a)/(b-a) kui x[a,b]. 11 Praktikas esineb harva, näiteks bussi ooteaeg, ooteaeg valgusfoori taga. Keskväärtus E(X)=(a+b)/2, dispersioon D(X)=(b-a)2/12. Statistika Mõisteid Kirjeldav statistika statistilise informatsiooni kompakne ja ülevaatlik esitamine (graafikud, tabelid jm-Excelis). Statistiline vaatlus (empiiriline statistika) statistilise informatsiooni hankimine. Järeldav/analüüsiv statistika üldkogumi kohta järelduste tegemine vaatluse abil hangitud andmete põhjal (osaliselt samuti mõistlik Excelis arvutada, kuna käsitsi arvutusmahud liig suured). Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või
võib üle kanduda ADP-le, jättes järele 3-fosfoglütseerhappe (3-PGA). Sellega oleme raja alguses kulutatud ATP tagasi saanud, aga on järel veel kaks monofosfaati (3-PGA). See aine ise pole ATP substraatseks fosforüülimiseks võimeline, kuid selle enoolvorm on. Seega, nüüd viiakse fosfaatrühm üle molekuli keskele (3-PGA +> 2-PGA) ja viimane keeratakse enoolvormi, moodustades fosfoenoolpüruvaadi (PEP). Viimase defosforüülimisel vabaneb sedavõrd palju energiat (produkt püruvaat on kompakne ühend), et fosfaat saab ADP le üle kanduda, andes nüüd kummagi trioosi kohta ühe ATP puhaskasuks. Seega on glükolüüsi lõpptulemus ühe glükoosi (6 C) kohta 2 ATP ja 2 NADH. Hapniku kui NADH oksüdeerija olemasolu korral kantakse elektronid sellele, moodustades vee ja aidates kaasa suurema hulga ATP sünteesile, koos Krebsi tsüklist vabaneva NADH ga. Krebsi tsükkel – püruvaadi oksüdeerimine. 3C happe oksüdeerimine, nii et vähem kui 4C ühendit kunagi ei teki