Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et ristisõdijate võla Veneetsiale maksab kinni Bütsants, kui ristisõdijatel õnnestub tema suguvõsa Bütsantsi troonile tagasi aidata. Sellisest pakkumisest oli Bonifaziol raske keelduda. Võib olla tahtus Bonifazio tagasi saada ka oma venna Montferrati Konradi kunagisi maavaldusi: too oli abiellunud keiser Manuel I Komnenose tütrega, kuid 1190. aasta paiku aeti ta Bütsantsist välja. Aleksios ja Bonifazio ühinesid laevastikuga Kérkyras, kui oldi juba Zarast lahkutud. Veneetslastele meeldis Aleksiose idee väga. Neil oli bütsantslaste vastu vimm, sest rahutuste käigus eurooplaste kaupmeestekogukondade vastu 1182 oli tapetud palju veneetslasi ja teisi eurooplasi ning Veneetsia kaupmehed olid Bütsantsist välja aetud. Väljavaade oma mõju Bütsantsis taastada oli veneetslastele meelitav
Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele
( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst.
ajaloolisi teoseid, aga riigi palgal olevad ajaloolased pidid alati keisrit ülistama. Keiser Justinianuse kohta kirjutas ajaloolane Prokopios Caesreast, kes kirjutas kahte kroonikat korraga. Üks oli ametlikk, kus ta kiitis keisri valitsemist ja tema naist, teine aga salajane, milles ta kirjutas tõde, milline oli keiser ja tema naine tegelikkuses. Salajased kroonikad sai ta avaldada alles peale asjaosaliste surma. Hilisemast ajast on tuntud ajaloolased keiser Alexios Komnenose tütar Anna Komnena ja üks keisririigi helegeim pea Michael Psellos. 5. ja 6. sajandil paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nelja õppeasutuse töö tugines antiikpärandile ja kuna need häirisid õigeusu kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045
annaabi.ee 
