kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv. Laskaris Kananos - rännumees, kes andis esimese selgema ettekujutuse Põhjamaadest. Kyrillos, Methodios -kreeka misjonärid, kes võtsid vastu õigeusu, koostasid 9. saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal
· Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts
ajaloolisi teoseid, aga riigi palgal olevad ajaloolased pidid alati keisrit ülistama. Keiser Justinianuse kohta kirjutas ajaloolane Prokopios Caesreast, kes kirjutas kahte kroonikat korraga. Üks oli ametlikk, kus ta kiitis keisri valitsemist ja tema naist, teine aga salajane, milles ta kirjutas tõde, milline oli keiser ja tema naine tegelikkuses. Salajased kroonikad sai ta avaldada alles peale asjaosaliste surma. Hilisemast ajast on tuntud ajaloolased keiser Alexios Komnenose tütar Anna Komnena ja üks keisririigi helegeim pea Michael Psellos. 5. ja 6. sajandil paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nelja õppeasutuse töö tugines antiikpärandile ja kuna need häirisid õigeusu kirkuid, tegid keisrid neile koolidele lõpu. Kiriku algatusel avati 425. a Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus oli tähtsal kohal juristide väljaõpetamine. Seadusi õpetati neile ainult Justinianuse koodeksi järgi. 1045. a alustas Konstantinoopolis tegevust filosoofia- ja õigusteaduskonnaga
9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga õigus ja filosoofia. Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e. kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest. Prokopios kirjutas 6.sajandil ,,Sõdadest" ja paljastava loo ,,Salajases ajaloos" Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti.
annaabi.ee 
