revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Eesti Töörahva Kommuun (Eesti Töörahwa Kommuuna), ETK, oli Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal, st. 52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik. Eesti Töörahva Kommuuni juhiks oli Jaan Anvelt ning sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed. 30. novembril 1918 kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolsevike poliitikat: · tööstusettevõtted natsionaliseeriti
eksisteerinud riigisarnane moodustis. Nõukogude võim kehtis Narva piirkonnas 50 päeva, Tartus 24 päeva, Rakveres vähem kui kuu aega, Võrus aga poolteist kuud. Väljakuulutamine: Nõukogude Venemaal Petrogradis VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee esindajate poolt Eestis sõjalise võimuhaaramise eesmärgil moodustatud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühiskoosolekul Narvas 29. novembril 1918 kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuuna (Eestimaa Nõukogude Vabariik) ning avaldati manifest, mis kuulutas 1917. aastal Eestis oktoobrirevolutsiooni tulemusel kehtestatud ja Saksa keisririigi sõjalise okupatsiooni tagajärjel kukutatud nõukogude võimu taastamisest Eestis. 30. novembril 1918 kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Valitsemine: ETK organiseeris valitsusasutused viies täielikult hõivatud maakonnas
eksisteerinud riigisarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Vene "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus). Pärast Eestimaa Punaarmee ja Nõukogude Venemaa Punaarmee tõrjumist Nõukogude Venemaa pinnale eksisteeris ETK juhtkond ETK Nõukogu eksiilis Nõukogude Venemaal Lugas ja Staraja Russas, 5. juunil 1919 kuulutas ETK Nõukogu ja VK(B)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul Dno raudteejaamas Eesti Töörahwa Kommuuna tegevuse lõpetatuks Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolševike poliitikat: tööstusettevõtted natsionaliseeriti mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid valitses punane terror kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate
annaabi.ee 
