Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele. PCI Express Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega. PCI Express siin toetab lisaks ka: o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal
Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus Võrgukaart Riistvaraliides arvuti või välisseadme (näit. printeri) füüsiliseks ühendamiseks võrguga Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi (personaalarvuti või tööjaam) või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli2. kiht). Edastusmeedium (keerdpaarjuhtmed, koaksiaalkaabel või kiudoptiline kaabel) ühendab kõiki adaptereid võrgu jaoturite või kommutaatoritega või siinvõrgu puhul omavahel. Võrguadapterit nimetatakse ka võrguliidesekaardiks (NIC) . Kui pole täpsustavaid kommentaare, siis mõeldakse võrguadapteri all Etherneti kaarti. Kohati kasutatakse ka Token Ring ja LocalTalk võrke. Sageli on võrgukaardi ülesandeid täitev skeem sisse ehitatud juba arvuti emaplaadile. MAC aadress Võrgukaardi füüsiline aadress on võrgukaardi MAC aadress. MAC-aadress, meediumipöörduse juhtimise aadress Kohtvõrgus (või mõnes muus võrgus) on
Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina üleminekuks rahvuslikelt rahvusvahelistele SSP kommutaatoritele ja ka vastupidi. Igas riigis peab paiknema vähemalt üks SSP hübriidsõlm. SSP kommutaatorid kasutavad erinevate võrkude koode. Koodide eristamiseks kasutatakse võrgu indikaatorit, mis osutab kommutaatori tüübile, millega on seotud seadme asukohakood
Eristatakse rahvuslikku (riigisisest) ja rahvusvahelist SSP kommutaatorit. Lisaks neile tuntakse ka SSP hübriidsõlme, mis sisaldab mõlemat eelnimetatud SSP kommutaatorit. SSP hübriidsõlm võimaldab kummagi kommutaatori jaoks kasutada (omavahel) sõltumatuid numbrite omistamise skeeme. Numbrite omistamise skeem on tabel, millele vastavalt analüüsitakse abonendi numbrit kõne marsruudi valikuks. Rahvuslikud SSP kommutaatorid vahetavad andmeid vaid samas riigis paiknevate SSP kommutaatoritega. Rahvusvahelised SSP kommutaatorid valivad erinevate riikide vahel kulgevate andmete marsruute. SSP hübriidsõlm võib vaadelda lüüsina üleminekuks rahvuslikelt rahvusvahelistele SSP kommutaatoritele ja ka vastupidi. Igas riigis peab paiknema vähemalt üks SSP hübriidsõlm. SSP kommutaatorid kasutavad erinevate võrkude koode. Koodide eristamiseks kasutatakse võrgu indikaatorit, mis osutab kommutaatori tüübile, millega on seotud seadme asukohakood