6) vaba ajakirjandus 7)kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8. Demokratiseerumise lained. 1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. 2. laine toimus peale Teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine 1953-56.a suurendas mõnevaõrra vabadust Ida Euroopas 3. laine nõukogude liidu lagunemine, just kommunitliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 9. Polüarhia. Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Ühiskonnas esineb palju erinevaid poliitilisi organisatsioone, erakondi ja huvigruppe. Ükski grupp pole piisavalt tugev võimu enda kätte haaramiseks, nii minnakse koostööle teiste organisatsioonidega. Polüarhia toimib, kui tegutseb ka aktiivne kodanikuühiskond. TUNNUSED: 1) Alternatiivsed infoallikad 2)Vabadus esineda eriarvamusega
4. külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, põhjused: kahe vastandliku leeri kujunemine Lääne demokraatia ja kommunistlik totalitarism, Stalini ja Churchilli kõne, lääneliitlaste tunnetus, et Stalin tahab kontrolli kogu Euroopa üle, NSV Liidu territoriaalsed pretensioon Türgile ja vägede välja viimise keeldumine Iraanist, lääneriigid tahtsid taastada Euroopas demokraatia, aga NSV Liit kehtestas omas tsoonis kommunitliku diktatuuri, seades Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid Korea sõda 1950 1953, Põhja- ja
2.16.2.1 SISEPOLIITIKA 1918-1926 võimul oli parempoolsete kristlike demokraatide partei. See partei esindas peaasjalikult talupoegi ja vaimulikke. Viisid läbi maareformi (igale mõisnikule jäeti alles ca 80 ha maad). 1926 - võimule tuli vasak-tsenteristlik valitsus. Vanglast vabastati kommunistid, kes võtsid kohe üle kõik ametiühingud. Piirati vaimulike sissetulekut, vähendati sõjalist eelarvet. Parmpoolsete arvates tekkis kommunitliku revolutsiooni oht. Detsember 1926 - Leedu president ja valitsus arreteeriti. Võimule tulid rahvuslased. Presidendiks sai Smetona, peaministriks Voldemaras. Seim saaseti laiali 1927. Kehtestati tsensuur. Võeti vastu uus põhiseadus, mis suurendas presidendi võimu. 1929 Voldemaras ja Smetona läksid tülli. 1934 Voldemaras üritas sõjaväe abil võimule tulla, kuid see ebaõnnestus ja ta saadeti sunnitööle. 1930ndate teine pool - teravnes Klaipeda küsimus Saksa-Leedu suhetes
annaabi.ee 
